Peaminister Kaja Kallas märkis, et kui elektrikriisis hakata kõigile tarbijatele toetust eraldama ehk niinimetatud raha külvama, saab lõpuks vähem aidata neid, kes tõesti abi vajavad.  “Energiakriis on kõiki tabanud väga raskelt ja olen absoluutselt nõus, et on väga raske ja inimestel on keeruline. Ma ei pisenda lühiajalisi lahendusi, kuid peame

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder saatis peaminister Kaja Kallasele ettepanekud energiakriisi lahendamiseks. Seederi sõnul on vaja hinnašoki leevendamiseks vältimatud meetmed kiirkorras ellu viia ning valitsus peab tagasi astuma kui olukorra lahendamiseks vajalikke samme astuda ei suudeta. Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi kiri peaminister Kaja Kallasele: Lugupeetud peaminister Kaja Kallas Eestis on energiahindade

Eelnevates „Suunamudija Soomes“ lühiblogi osades andsin mina, Sten Talivee, ülevaate sellest, milline on elu meie naabrite juures Helsingis. Nüüdsest on see sama suunamudija aga asunud üle lahe jälgima seda, mis toimub endises kodus, Eestis ning paraku ei saa ta mitte vaiki olla. Uskumatu, kui palju on Eestis elavate inimeste sees

Riigikogu liige Anti Poolamets (EKRE), meie erakond hoiatas energiakriisi eest varakult. «Oleme üsna euroskeptlised ja ei karda Brüsselit kritiseerida. Ülejäänud on kõik paras pokazuhha (petlikult hea mulje jätmine – M.M). Sa võid neid numbreid ümber tõsta, aga liidetavate summa on sama ehk rohepööre jääb. Meie rohepöörde bluffi ei usu, kuid

Norra valitsus otsustas kompenseerida ülejäänud talve jooksul majapidamistele 80 protsenti elektriarvest nende tundide eest, kui hind on kõrgem kui 70 eurot megavatt-tunni eest. Kompenseerimise skeemi kuuluvad pered, kelle majapidamises on elektritarbimine kuni viis megavatt-tundi kuus. Detsembris teatas Norra valitsus, et kompenseerib 55 protsenti elektriarvest nende tundide eest, kui hind on

Eesti teadlaste arendatav monoterakiht-päikesepatareide tehnoloogia võib kujuneda üheks peamiseks elektrienergia allikaks, et tulevikus hoida käigus Euroopa Kosmoseagentuuri Kuu lõunapoolusele rajatavat baasi. Monoterakiht-päikesepatarei arendamisega on Tallinna Tehnikaülikooli teadlased tegelenud juba kümneid aastaid, kuid alles hiljuti avastati selle tehnoloogia potentsiaal kosmoses energia tootmiseks. TalTechi keemia- ja materjalitehnoloogia doktorant Katriin Kristmann on asunud

President Alar Karis kritiseeris energiahindade tõusu hüvitise taotlemisega tekitatud halduskoormust, leides, et Eesti e-riigi võimalused pakuvad avalikule võimule piisavalt paindlikke lahendusi, et aidata inimesi hüvitistaotluste esitamisel. “20 aasta jooksul, mil Eestis on olnud kasutusel ID-kaart ja digiallkiri, on riik jõudnud nii kaugele, et suudab põhjalike andmekogude põhjal paindlikult otsustada, millal

Euroala aastainflatsioon kiirenes Eurostati kiirhinnangu järgi detsembris novembri 4,9 protsendilt 5 protsendini, Eestis kiirenes inflatsioon aga eelduslikult 8,6 protsendilt 12 protsendini, mis oli ka regiooni järseim hinnakasv.  Eesti statistikaameti teatel tõusis tarbijahinnaindeks 2021. aasta detsembris 2020. aasta detsembriga võrreldes 12,2 protsenti, vahendab BNS. Euroala inflatsiooni kiirenemisesse panustasid lõppeval kuul enim

“Eesti elu püsib mingilgi joonel veel ainult tänu inimeste kannatlikkusele ja ettevõtete pingutustele, valitsus paistab olevat keskendunud ainult rahva vaeseks tegemisele,” ütleb EKRE esimees Martin Helme aastalõpuintervjuus Uutele Uudistele. Kuidas lõppevat aastat iseloomustada? Kas Eesti inimestel läks lõppeval aastal elu paremaks või halvemaks? 2021. aasta tuleb kahtlemata kanda kehvemate aastate lahtrisse. Aasta

Mis on lõppeva aasta kõige olulisemad õppetunnid? Kõigepealt muidugi see, et Eesti vajab rahvuslikku valitsust. Vajab valitsust, mis ei ole ideoloogiliselt piiratud ja ei hävita suures maailma päästmise ja parandamise tuhinas omaenda inimeste ühtsust ning heaolu. Õppetund on seegi, et sisuliselt peame tagasi minema möödunud sajandi 80. aastate teise poolde,