Pühapäeval kogunenud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) volikogu teatas, et energiakriisi tõttu peab Eesti lahkuma elektribörsilt ja CO2 kauplemissüsteemist ning alustama ettevalmistusi tuumaenergia kasutuselevõtuks. Erakonna volikogu hinnangul on valitsuse praegused lahendused energiakriisile ajutised ja ebapiisavad. “Toetusmeetmed aitavad hinnašokki mõnevõrra leevendada, ent lükkavad edasi probleemi tegelikku lahendamist. Elektrihinna normaliseerimiseks ja Eesti energiajulgeoleku

KUUM: Eestis on maailma kallim elekter.

Jaanuaris Kantar Emori poolt läbi viidud küsitluse tulemuste põhjal toetab või pigem toetab uue põlvkonna tuumajaama kasutamise kaalumist Eesti elektriga varustuskindluse tagamiseks 68 protsenti küsitluses osalenuist. Seejuures on võrreldes 2021. aasta augusti küsitlusega “pigem jah” vastanute osakaal kasvanud 30 protsendilt 32 protsendini ning selgelt “jah” vastanute osakaal kasvanud 27 protsendilt

Krediidihaldusteenuste ettevõtte Intrumi iga-aastase 24 Euroopa riigis läbiviidava uuringu kohaselt puudub 16 protsendil eurooplastest ülevaade oma võlgadest, Eestis on see näitaja aga enam kui poole võrra väiksem – 7 protsenti. Võrrelduna Balti naabritega on eestlastel parem ülevaade oma laenuharjumustest. Oma võlgade suurust ei tea 10 protsenti lätlastest ja 11 protsenti

Aeg läheb kiiresti ja kui poleks kalendrit, ei usukski, et praegune valitsus on ametis olnud juba täpselt aasta. 26. jaanuaril 2021. aastal lõppesid Jüri Ratase valitsuse volitused ja algasid minu valitsuse omad. Katsungi selle kirjatükiga anda teile väikese tagasivaate valitsuse esimesele tegutsemisaastale. Kunagi ehk kirjutab mõni ajaloolane 2021. aasta 26.

Valitsuse liikmed kiitsid kabinetinõupidamisel heaks möödunud nädalal kokku lepitud täiendavad energiahinna toetusmeetmed nii era- kui äritarbijatele. Jaanuarist märtsini saavad kodutarbijad elektri- ja gaasiarvete hinnapiiri toetust ning ettevõtetele hüvitatakse täielikult gaasitarbimise võrgutasu. Lisaks suunab valitsus 50 miljonit eurot laenukäendusteks ettevõtetele, kellel on kõrgete energiahindade tõttu tekkinud ajutised likviidsusprobleemid. „Euroopat ja arvestatavat

Riigikogu liikmete Urmas Reinsalu, Helir-Valdor Seederi, Heiki Hepneri, Mihhail Lotmani, Priit Sibula, Raivo Tamme, Andres Metsoja, Tarmo Kruusimäe ja Üllar Saaremäe esitatud arupärimisele energia hinnatõusude kompenseerimise probleemide kohta vastas peaminister Kaja Kallas. Arupärijad soovisid teada, millest on tingitud venitamine toetusmeetmete käivitamisel. Kallas selgitas, et valitsus on otsustanud järgmised energia hinna

Eestimaa õpilased valisid kaheksandat aastat järjest lemmik koolilõunaks pasta. Lisaks leiab lemmiktoitude esikolmikust boršisupi ja kanaroad, selgub värskest koolitoidu uuringust.  Daily kaubamärgi all toitlustust pakkuv Baltic Restaurants Estonia AS viis läinud aasta lõpus 10296 õpilase, koolitöötaja ja lapsevanema seas läbi iga-aastase küsitluse, et selgitada välja laste lemmiktoidud, neile kõige vähem

Pooled Eesti elanikud kavatsevad energiahinna tõusu tõttu vähendada elektritarbimist, kuid selle kõrval puudub paljudel võimalus või vajadus midagi muuta, näitab SEB poolt läbi viidud uuring. Elektritarbimist kavatseb piirata 49% küsitletutest, kuid 39% märgib, et neil puudub vajadus või võimalus midagi teha. Elektri börsipaketi vahetamise fikseeritud hinnaga paketi vastu on võtnud

Peaminister Kaja Kallas ütles kolmapäeva õhtul “Aktuaalses kaameras”, et valitsuses ei ole veel kokkulepet kõrgete energiahindade leevendamise meetmetes. Tema sõnul ei ole nendega praegu ka väga kiire. Kallase sõnul on Reformierakonna ja Keskerakonna esindajatel olnud kolmapäeval konstruktiivsed arutelud. “Aga jah, kokkulepet, lõplikku vormistust meil ei ole,” lisas ta. Kallas rääkis,