“Riskitaseme osas oleme liikumas roheliselt tasemelt kollasele, õigemini me juba olemegi seal,” ütles Kallas neljapäeval valitsuse pressibriifil. Tema sõnul on jätkuvalt pädevad terviseameti soovitused ehk tuleb jälgida oma tervist ning haigusnähtude ilmnemisel tuleb püsida kodus.  “Ja kui ikkagi on toimunud haigestumine, siis tasub olla isolatsioonis viis päeva,” lisas Kallas. Ühtlasi

Eesti hinnatõusu peegeldav tarbijahinnaindeks tõusis aastaga 21,9 protsenti, näitavad statistikaameti juuni andmed. Tarbijahinnaindeks tõusis juunis võrreldes maiga 2,7 protsenti ning võrreldes eelmise aasta juuniga 21,9 protsenti. 2021. aasta juuniga võrreldes olid kaubad 17,9 ja teenused 29,7 protsenti kallimad. Statistikaameti juhtivanalüütiku Viktoria Trasanovi sõnul mõjutasid eelmise aasta juuniga võrreldes tarbijahinnaindeksit enim

Uuring sai inspiratsiooni kodanikualgatuse korras läbiviidud kampaaniast „Pikema sõpruse päev“. Tegemist on liikumisega, mille eesmärk on panna mehi rohkem hoolima iseenda ja sõprade tervisest, et Eesti mehed elaksid kauem ja tervemana. Eesti meeste oodatav eluiga sünnihetkel oli 2020. a 74 eluaastat, mis on oluliselt vähem võrreldes Põhjamaadega, samuti võrreldes Eesti

Teisipäeva õhtul kell 20.34 tuvastas Soome-Eesti seismiline seiresüsteem Loode-Eestis Alliklepa lahe suudmeala all, Pakri saartest läänes maavärina magnituudiga 1,4. Maavärina asukohaks määrati 59,284 °N, 23,758 °E (Eesti koordinaatsüsteemis X: 6571776, Y: 486206) ja sügavuseks umbes neli kolimeetrit. Samale asukohale väga lähedal toimus maavärin 13. juunil kell 6.10 magnituudiga 2,3. Eesti

Eesti elektri võrgutasude tõus jääb ära hoolimata elektri hinnatõusust. Energiavõrkude süsteemihaldur Elering esitas konkurentsiametile taotluse mitte tõsta elektrihinna suurenemisest tingitud võrgutasusid ja katta kasvanud kulud ettevõttele laekunud muu tulu arvelt. Konkurentsiamet kinnitas võrgutasude samaks jäämise. “Vältimaks tänases niigi kõrge inflatsiooni olukorras kaoelektri kulude kasvust lähtuvat võrgutasu tõusu, on Elering teinud

  Tõusnud energiahindade tõttu püüavad paljud koduomanikud energiatarbimist vähendada ja mõtlevad ka kodu energiasäästlikumaks muutmisele, selgub SEB korraldatud uuringust.   Küsimusele, kuidas on plaanis vähendada sel aastal või eeloleval kütteperioodil energiatarbimisega seotud kulusid, vastas 29% küsitletutest, et tal ei ole võimalik midagi muuta ja 20% vastas, et tal ei ole

Eurostati kiirhinnangu kohaselt oli Eesti maikuu inflatsioon 20,1 protsenti, mis on euroala riikidest kõige kiirem hinnatõus. Ligi poole Eesti inflatsioonist moodustasid energiahinnad. Majandusteadlased prognoosivad hindade kasvu ka suvekuudeks. Kui kuu aega tagasi oli Eesti inflatsiooninäit 19 protsendi peal, siis nüüd on see tõusnud 20,1-ni. Taoline hinnatõus oli Eestis viimati 1990-ndatel.

Välisminister Eva-Maria Liimets kohtus täna, 27. mail välisministeeriumis pea 60 eri valdkonna ettevõtjaga, et arutada järgmisi samme äridiplomaatias, Venemaa Ukraina-vastase sõja mõju ettevõtlusele ja koostööd Ukraina ülesehitamisel. Rääkides äridiplomaatia suundadest kinnitas Liimets, et välisministeerium jätkab esindustes majandusdiplomaatia võimekuse tugevdamist. „Riikides, kus tegutsevad majandusdiplomaadid, on selgelt kasvanud eksport ja investeeringud, mis

Kui Euroopa Komisjoni ettepanek peaks läbi minema, siis leiab Eesti koos teiste liikmesriikidega end olukorrast, kus vähem kui kümne aasta jooksul tuleks renoveerida kõik madala energiatõhususega hooned. Eesti hinnangul on see kava ebarealistlik. Euroopa Komisjon tegi mullu detsembris ettepanekud muuta hoonete energiatõhususe direktiivi, muu hulgas tahetakse kasutusele võtta kohustuslikud energiatõhususe

Ettevõtja Indrek Neivelt näeb Eesti kõrge inflatsiooni põhjustena aastaid kestnud rahatrükki, kõrgeid energiahindu ja tulumaksusüsteemi, mille muutmine tuleks olukorra leevendamiseks esmajoones ette võtta. Mingit plaani ta selleks Eestis aga veel ei näe. Olukord, kus aastane inflatsioon Eestis küünib ligi 20 protsendini ning on kaks ja pool korda kõrgem kui Euroopas