Uudised

Eestile ei meeldi Euroopa pakutav elamute renoveerimise kiirplaan

Kui Euroopa Komisjoni ettepanek peaks läbi minema, siis leiab Eesti koos teiste liikmesriikidega end olukorrast, kus vähem kui kümne aasta jooksul tuleks renoveerida kõik madala energiatõhususega hooned. Eesti hinnangul on see kava ebarealistlik.

Euroopa Komisjon tegi mullu detsembris ettepanekud muuta hoonete energiatõhususe direktiivi, muu hulgas tahetakse kasutusele võtta kohustuslikud energiatõhususe miinimumstandardid.

Komisjoni ettepaneku järgi peaksid näiteks eluhooned ehk eramajad, ridaelamud ja kortermajad kümmekonna aasta pärast olema vähemalt D-klassi energiatõhususega. Direktiivi kaugem eesmärk on aastaks 2050 jõuda Euroopa Liidus nullheitega hoonefondini.

Eesmärgini peaks jõudma vanemaid hooneid täielikult rekonstrueerides. See tähendab nii riigile kui ka eraomanikele praegusest palju suuremaid ehitusmahtusid ja investeeringuid.

Kuivõrd uue direktiiviga muudetakse ka energiaklasside hindamisskaalat, on keeruline praegu täpselt öelda, palju hooneid tuleks Eestis renoveerida.

“Tõenäoliselt on uue skaala järgi G, F ja E energiaklassis korterelamuid umbes kaheksa miljonit ruutmeetrit ja väikeelamuid kuus miljonit ruutmeetrit. Lisaks kohalduvad nõuded ka teistele hoonetüüpidele,” ütles ERR-ile majandusministeeriumi ehitus- ja elamumajanduse osakonna juhataja Ivo Jaanisoo.

Selline hiigelsuur ettevõtmine nõuab ka hiiglaslikke investeeringuid. Näiteks soomlased on välja arvutanud, et Soomes läheks taolise direktiivi elluviimine maksma 13,7 miljardit eurot.

Eesti on väiksem ja hooneid vähem, kuid summa oleks siiski märkimisväärne. Ainuüksi riigil tuleks oma hoonete renoveerimiseks ja toetuste maksmiseks käia välja mitu miljardit eurot.

“Kogu hoonete energiatõhususe miinimumstandardite paketi täitmine läheks riigile käesoleva kümnendi jooksul hinnanguliselt maksma kaks-kolm miljardit eurot tänastes hindades. Sellele lisanduks veel hoonete omanike omafinantseering,” ütles Jaanisoo.

Komisjoni välja pakutud kümmekond aastat ning mõnel juhul, näiteks avalike hoonete puhul, veel vähem, pole Eesti jaoks realistlik tähtaeg, märkis ta.

“Eesti esitas oma seisukohad Euroopa Komisjonile märtsis. Eesti ei toeta sellisel kujul direktiivi ettepanekus toodud kohustuslike energiatõhususe miinimumstandardite kasutuselevõttu, sest selles ajakavas ja mahus ei ole see kahjuks realistlik,” ütles Jaanisoo.

Jaanisoo sõnul peaks tähtaeg olema ajas kaugemal ja renoveerimine aastate peale ühtlasemalt jagunema, vastasel juhul tähendaks see niigi ülekuumenenud ja tööjõu- ning materjalipuuduses ehitussektorile veel üht lisakäiku hinnatõusuks.

“Ehitusturu ja ka omanike huvides on ühtlane, aga järjepidev rekonstrueerimistempo kasv, et jõutaks mahu kasvuga kohaneda. Siis saame vältida ebamõistlikku hinnatõusu ja tagada, et renoveerimistöid teevad hea võimekusega ettevõtjad,” lausus Jaanisoo, ja lisas, et arvestada tuleb ka sellega, et paljud hooned langevad lähikümnenditel kasutusest välja ning see teeb keerukamaks nende energiatõhususse investeerimise.




Praegu toimuvad Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahel läbirääkimised. Eeldusel, et direktiivimuudatus jõustub aastal 2023, oleks selle tõenäoline ülevõtmisaeg ja rakendumine Eesti õigusesse 2025. aastal, ütles Jaanisoo.

Korteriühistutel ega eramaja omanikel ei jagu renoveerimiseks raha

Korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi ütles ERR-ile, et suured plaanid hoonete renoveerimiseks talle väga meeldivad, kuid konkreetne Euroopa Komisjoni ettepanek tundub väheke utoopiline.

“Mulle meeldib, kui inimesed mõtlevad suurelt, aga reaalne elu ei toeta seda asja,” lausus ta, lisades, et ehitushindade kiire kasv tähendab seda, et eelkõige eramajade omanikel tekib omafinantseeringuga suuri probleeme.

Mardi tõi näiteks, et mullu augustis maksis renoveerimine ühe ruutmeetri kohta 400 eurot, mis võiks tähendada, et praeguseks on ruutmeetri hind kerkinud 500 eurole. “Eramajade renoveerimine maksis 60 000, tõusis 80 000 euroni, täna võib see olla juba 100 000 eurot. Kust võtab üks pere 50 000 eurot omaosaluseks, et maja renoveerida,” lausus ta.

Mardi sõnul on ka korteriühistute puhul probleemiks mitte ühistute tahe, vaid riikliku rahastuse nappus. “Rahalised vahendid, mis on mõeldud korterelamute renoveerimiseks, ei ole piisavad,” lausus ta.

Mardi märkis, et samas on positiivne sõnum see, et riik suunab viie aastaga kortermajade renoveerimisse 366 miljonit eurot. Riigi toetuse määr on piirkonnast sõltuvalt 30 kuni 50 protsenti.

Samas jääb see summa märkimisväärselt alla sellele, mida oleks vaja Euroopa Komisjoni esitatud plaani elluviimiseks.

Eestil on endal suur plaan aastani 2050




Eestil endal on aastast 2020 olemas riiklik hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia, kus on eesmärgid kirjas aastani 2050. Seal on arvestatud kogu enne 2000. aastat ehitatud hoonete rekonstrueerimisega aastaks 2050, nende hoonete kogupindala on 54 miljonit ruutmeetrit.

See suur arv ruutmeetreid hõlmab ligikaudu 100 000 üksikelamut, 14 korterelamut ja 27 000 mitteeluhoonet.

Aastaks 2030 tuleb strateegia järgi rekonstrueerida 22 protsenti, aastaks 2040 64 protsenti ja aastaks 2050 100 protsenti rekonstrueerimata hoonete pindalast.

Loe edasi SIIT
Allikas. Err.ee

Jaga
Back to top button