Ausatatud Riigikogu juhataja, head riigikogu liikmed! Mõned asjad elus on ettearvatavad ja korduvad aastast aastasse. Nii nagu vahetuvad alati aastaajad, nii toimub ka igal aastal just sügise alguses see, milleks ma tänagi olen teie ette tulnud – et anda riigikogule üle järgmise aasta riigieelarve eelnõu.   Minu jaoks on see

Täna andis valitsus Riigikogule üle 2024. eelarve ja 2024.-2027. aasta riigi eelarvestrateegia. Peaminister Kaja Kallas rõhutas oma poliitilises avalduses parlamendi ees, et järgmise aasta eelarve on samm selle poole, et lõpetada üle võimete elamine ja leida õige tasakaal valitsussektori kulude kokkuhoiu ja julgeoleku rahastamise vahel. Peaminister nentis, et kuigi olukord

Riigisekretär Taimar Peterkop saatis kooskõlastusele eelnõu, millega võetakse Eesti õigusesse üle elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise direktiiv ning laiendatakse elutähtsate teenuste osutajate ringi. Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle nn CER direktiiv (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/255), mis käsitleb energeetika-, transpordi-, pangandus-, finantsturutaristu- (nt börs), digitaristu-, tervishoiu-, kosmose, veevarustuse, kanalisatsiooni,

26. september 2023 – Esinedes 17. Balti kaitsekonverentsil (Annual Baltic Conference on Defence ehk ABCD), rõhutas peaminister Kaja Kallas, et Venemaa alustatud sõda tuleb pikk, kuid vaba maailma abiga suudavad ukrainlased selle võita. „Venemaal on ressursse sõja jätkamiseks, neil on inimesi, neil on nõukogudeaegne relvastus ja propaganda. Putini strateegia on

Täna, 26. septembril osales välisminister Margus Tsahkna video vahendusel OSCE erakorralise Alalise Nõukogu istungil. Kohtumise päevakorras oli Venemaa agressioonisõda Ukrainas ja muud aktuaalsed küsimused OSCEs. Tsahkna rõhutas oma sõnavõtus, et OSCE peamine eesmärk on Ukraina toetamine Venemaa algatatud täiemahulises agressioonisõjas. „Venemaa on OSCE aluspõhimõtteid ja kohustusi rikkudes kahjustanud oluliselt organisatsiooni

Välisministeerium alustas täna kokkuhoiusammudega seoses riigieelarve kulutuste kärbetega. Seetõttu koondab ministeerium 45 ametikohta ning korraldatakse ümber New Yorgi ja San Francisco peakonsulaatide töö. „Välisministeeriumit puudutava kokkuhoiu täpsemal kavandamisel oleme lähtunud põhimõttest, et peame suutma ka edaspidi oma põhiülesandeid edukalt täita, sealhulgas välispoliitikat aktiivselt ellu viia. Võimalikuks kärpeks valmistudes analüüsisime kõiki

Sotsiaalministeerium hoiab 2024. aastal kokku 1,3 miljonit eurot. Tervisevaldkonnas hoitakse järgmisel aastal kokku ligi 570 000 eurot, sotsiaalvaldkonnas ligi 440 000 eurot ning valdkondade üleselt veel ligi 300 000 eurot. Järgneva nelja aastaga hoiab sotsiaalministeerium koos haldusala asutustega kokku ligi 10 miljonit eurot. JAGA Järgmisel aastal hoiavad Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Tervise

Valitsus kiitis heaks 2024. aasta riigieelarve ja järgmise nelja aasta riigieelarve strateegia. Eelarve tulude maht on 16,79 miljardit eurot ja kulude maht 17,67 miljardit. Eelarve fookuses on Eesti sõjaline ja lai riigikaitse, haridus, majanduse elavdamine, millesse panustab ka rohereform ning riigi rahanduse jätkusuutlikkus. Eesti riigi jaoks on jätkuvalt väga oluline

Eesti Panga värske majandusprognoosi järgi pöördub Eesti majandus uuesti kasvule järgmisel aastal, kuid pärast kaheaastast langusperioodi kujuneb taastumine aeglaseks. Samas on väga kiire hinnatõus Eestis läbi saanud. Selle aasta majanduslanguseks prognoosib keskpank 2,2% ja järgmise aasta majanduskasvuks 1,4%. Hinnatõus Eestis on tänavu aasta keskmisena eeldatavasti 9,4% ja järgmisel aastal 3,4%.

Kliimaminister Kristen Michal esitas taotluse 25,9 miljoni euro suuruse summa eraldamiseks valitsuse sihtotstarbelisest reservist, et katta Eesti Raudtee kahjum. Kirjas rahandusministeeriumile märgib Michal, et AS Eesti Raudtee kahjumit otsustati rahastada valitsuse reservist 2023. aastal summas 25 859 000 eurot tulenevalt raudteeseaduses sisalduvast riigi kohustusest tagada tavapärastes äritingimustes avalikku raudteed majandava