Riigisekretär Taimar Peterkop saatis kooskõlastusele eelnõu, millega võetakse Eesti õigusesse üle elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise direktiiv ning laiendatakse elutähtsate teenuste osutajate ringi.
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle nn CER direktiiv (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/255), mis käsitleb energeetika-, transpordi-, pangandus-, finantsturutaristu- (nt börs), digitaristu-, tervishoiu-, kosmose, veevarustuse, kanalisatsiooni, keskvalitsuse ja toidusektorit.
„Kõigile sektoritele hakkab seadusemuudatusega kehtima ühtne raamistik, et suurendada riigi ja ühiskonna toimimiseks hädavajalike teenuste toimepidevust,“ ütles riigisekretär Taimar Peterkop ja lisas, et Eesti õigusruumi pole vaja selleks oluliselt muuta, kuna kehtivas hädaolukorra seaduses sätestatu suuremas osas vastab juba täna direktiivi nõuetele.
Muudatuste tulemusena laieneb elutähtsate teenusete osutajate ring.
Kui seni käsitleti elutähtsate teenustena elektriga, maagaasiga ja vedelkütusega varustamist, riigi- ja kohalike teede sõidetavuse tagamist, telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenust, elektroonilist isikutuvastamist ja digitaalset allkirjastamist, vältimatut abi, sularaharinglust, makseteenust, kaugküttega varustamist, veega varustamist ning kanalisatsiooni, siis uute elutähtsate teenustena lisanduvad lennuväljade, aeronavigatsiooniteenuse, sadamate, avaliku raudtee ja tervishoiuteenuse toimimine ning ravimite- ja toiduga varustamine.
Elutähtsa teenuse osutajateks loetakse edaspidi kõiki vee-ettevõtjaid, kaugkütte ettevõtjaid ja teede korrashoidjaid, olenemata kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arvust, kus ettevõtted teenuseid osutavad – hetkel on elutähtsad teenused ainult neis kohalikes omavalitsustes, kus on enam kui 10 000 elanikku.
Lisaks elutähtsa teenuse osutajate ringile, suureneb seaduseelnõuga ka erinevate asutuste vaheline koostöö- nt infovahetus riskidest, intsidentidest, rakendatud meetmetest.
