Erakorralised uudised
kajakallas

Kaja Kallas Riigikogus: korras eelarve on Eestile oluliseks julgeolekugarantiiks

Täna andis valitsus Riigikogule üle 2024. eelarve ja 2024.-2027. aasta riigi eelarvestrateegia. Peaminister Kaja Kallas rõhutas oma poliitilises avalduses parlamendi ees, et järgmise aasta eelarve on samm selle poole, et lõpetada üle võimete elamine ja leida õige tasakaal valitsussektori kulude kokkuhoiu ja julgeoleku rahastamise vahel.

Peaminister nentis, et kuigi olukord Euroopas ja maailmas on väga keeruline, Eestis ja lähiümbrustes jätkub majanduslangus ja ühiskonnas kasvab sõjaväsimus, on meil siiski põhjust tunda optimismi, sest majanduses on näha positiivseid märke.
„Analüütikud prognoosivad, et 2024. aasta on samm parema toimetuleku poole. Võiks uskuda, et majanduslanguse põhi on 2023. aastaga ületatud ja 2024. aastal läheb paremaks ning toimub majanduse taastumine. Ka investeeringud peaksid 2024. aastal pöörduma pärast kahe aastast langust taas kasvule. Alates 2024. aastast ületab sissetulekute kasv (hinnanguliselt 6,6%) mõnevõrra inflatsiooni, mis jääb 4,6% piiresse. Vaatamata sellele peab riigi eelarvepoliitika olema vastutustundlik,“ toonitas Kallas.

Kallase sõnul iseloomustab järgmise aasta eelarvet kõige paremini lause, et see on samm kuluralli lõpetamise poole. „Me oleme viimasel seitsmel-kaheksal aastal elanud üle oma võimete ja see ei saa paraku igavesti jätkuda. Valitsuse eelarvepoliitiline eesmärk on riigirahanduse olukorda sammhaaval parandada ning seetõttu on valitsussektori panus hoida nelja aastaga kokku ligi 350 miljonit väga oluline. Me soovime tuua riigivõla uuesti kontrolli alla. Eesti Vabariigi üheks oluliseks julgeolekugarantiiks on korras riigieelarve,“ ütles Kallas. Järgmise aasta nominaalne eelarve puudujääk on 2,86% SKP-st, ehk 0,44 protsendipunkti väiksem kui sellel aastal. Sellega täidab Eesti Maastrichti eelarvekriteeriumi nõudeid.

Kokkuhoiu tingimustes suunab valitsus märkimisväärsed summad investeeringutesse, mis toetavad majandust ja aitavad ellu viia rohereforme. „Kokku suuname majandusse investeeringute ja investeeringutoetustena koguni 1,9 miljardit eurot. Investeeringud lähevad näiteks ehitusse ja taristute arendamisesse kui ka põllumajandusse, rohereformide elluviimisesse ja digiarendusse,“ ütles Kallas. Taristusse suunatakse 400 miljonit eurot, ehitusse 298 miljonit eurot, IT valdkonna investeeringutesse 117 miljonit eurot. Rohepööret rahastatakse CO2 vahenditest 245 miljoni mahus.
Järgmise aasta eelarve viie olulisima prioriteedi sees on jätkuvad investeeringud riigikaitsesse ja Ukraina toetamine. „Vabadus ei ole tasuta lõuna meie liitlaste poolt kaetud laua ääres. Ja paraku ei ole julgeoleku tagamine maailma ühe kõige agressiivsema riigi naabruses ka odav lõbu. Me peame hoidma riigikaitse rahastamise prioriteetsena, seetõttu ületab Eesti riigi kaitse-eelarve kolme protsendi piiri ehk on 3,2%, mis moodustab 1,3 miljardit eurot,“ lausus Kallas. Ta lisas, et tahaks seda raha kulutada mingile muule eestimaalaste elu paremaks muutvale asjale, aga see on Eesti jaoks eksistentsiaalne valik. Kui me Ukrainat ei aita ega ennast ise kaitse, võime langeda Venemaa agressiivse välispoliitika järgmiseks sihiks.

Siinjuures märkis Kallas, et valitsus tegi kõik, et investeeringud kaitsevõimesse ja julgeolekusse oleksid võimalikult tõhusad. Tänavu on esimene kord, kui avara julgeoleku rahastamiseks pani valitsus kokku eraldi kava, mis andis võimaluse omavahel võrrelda väga erinevaid kriisideks vajalikke võimeid ja sõeluda välja kõige kriitilisemad vajadused.

Avara julgeoleku rahastamisel pööratakse erilist tähelepanu elanikkonnakaitsele, sealhulgas ohuteavitusele, evakuatsiooni korraldusele ja elanike ning omavalitsuste kriisiks valmisolekule, samuti katastroofimeditsiinile. Raha eraldatakse küberturbele ja desinformatsioonileviku tõkestamisele. Peaminister rõhutas, et ka hea haridus ja üleminek eestikeelsele haridusele on osa julgeolekust.
„Eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskavva planeeritu elluviimine jätkub järgneval aastal täies mahus. Eelarve suureneb 27 miljoni euro võrra ning 2024. a on eestikeelsele haridusele üleminekuks ette nähtud 71,9 miljonit eurot,“ ütles Kallas. „Hea hariduse pakkumisel on võtmeroll motiveeritud õpetajal, seetõttu ka väga kitsastes eelarveoludes toimub ikkagi õpetajate palgatõus. Õpetajate tööjõukuludeks on 2024. a eelarves ette nähtud ligi 562 miljonit eurot. Lisaks toetame esimest korda tööle asuvaid õpetajaid ja tugispetsialiste, eraldades lähtetoetuseks kokku 3,7 miljonit eurot,“ lisas ta.

Lõpetuseks ütles peaminister, et koalitsioon on otsustanud lõpetada katuseraha jagamise. „Katuserahade süsteem on oma olemuselt läbipaistmatu ega ole kooskõlas hea valitsemise tavaga“.
„2024. aasta eelarve koostamiseks kokkulepitud suunad lasevad meil julgelt vaadata oma laste silmadesse, sest me ei soovi jätta tänaseid kohustusi oma laste kanda,“ avaldas Kallas lootust.

Vaata ka:

sadsa

5 märki, mis näitavad, et ta pole eksist päris üle saanud

Kui su ellu astub keegi uus meeldiv inimene, võib suhe olla esialgu ülitore. Aga igaühel

kohvi.jpg

Uuring toob välja kohvi kahjuliku mõju.

Tartu Ülikooli geenivaramu ja Edinburghi Ülikooli käimasolev koostööprojekt vaatleb uudse meetodi abil võimalikke põhjuslikke seoseid