Peaminister Kaja Kallas pidas täna Dubais toimuval ÜRO kliimamuutuste konverentsil COP28 Eesti riigikõne, milles rõhutas, et kliimakriisiga toimetulekuks on vaja kogu maailmal ühiselt pingutada ning vaja on tegusid, mitte tühje sõnu. Peaminister Kaja Kallase sõnul nõuab kliimakriisi lahendamine meilt suurt ühist pingutust. „Vaja on vähendada süsinikuheite koguseid ja samal ajal

Komisjon maksab täna taasterahastust Eestile välja esimesed 238,5 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava esimese ja teise osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid. Need puudutavad mitut olulist reformi ja investeeringut energeetika, rohe- ja digipöörde, tööturu, tervishoiu ja pikaajalise hoolduse, roheoskuste ning innovatsiooni ja transpordi valdkonnas, aga ka Eesti auditi- ja

Parteid ei tohi eksida ei masenduse külvamise ega ise prognoosimisega, noomib Jürgen Ligi opositsiooni lahmimist.  Piir valitsuse ja oma riigi kirumise vahel pole kunagi korralikult pidanud, aga ajalooliselt on seda ületanud ikka Keskerakond ja Rahvaliit/EKRE. Siin ent on olulisi muutusi, kus mitte neis kahes pole suurt uudist. Uudist on, et

Ausatatud Riigikogu juhataja, head riigikogu liikmed! Mõned asjad elus on ettearvatavad ja korduvad aastast aastasse. Nii nagu vahetuvad alati aastaajad, nii toimub ka igal aastal just sügise alguses see, milleks ma tänagi olen teie ette tulnud – et anda riigikogule üle järgmise aasta riigieelarve eelnõu.   Minu jaoks on see

Täna andis valitsus Riigikogule üle 2024. eelarve ja 2024.-2027. aasta riigi eelarvestrateegia. Peaminister Kaja Kallas rõhutas oma poliitilises avalduses parlamendi ees, et järgmise aasta eelarve on samm selle poole, et lõpetada üle võimete elamine ja leida õige tasakaal valitsussektori kulude kokkuhoiu ja julgeoleku rahastamise vahel. Peaminister nentis, et kuigi olukord

2024. aasta riigieelarve ja järgmise nelja aasta eelarvestrateegia fookused on Eesti riigikaitse – nii sõjaline kui laiapindne, majanduskasv läbi rohereformide ja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse ning Ukraina toetamine. Eesti Päevalehe juhtkiri soovitab riiki paremini juhtida ja süüdistab valitsust 2024. aasta riigieelarve kokkupanekul käpardlikkuses. Konstruktiivne kriitika on alati teretulnud, kuid sel korral

Rahandusminister Mart Võrklaeva sõnul näitab ka IMFi riigiraport, et mootorsõidukimaksu kehtestamine on Eestis vajalik.   IMF on oma värskelt avaldatud Eesti raportis eraldi käsitlenud kliimamuutuste mõjusid ja märgib seal muu hulgas, et senisest ambitsioonikama rohepöörde läbiviimisel oleks üks võtmekomponente mootorsõidukimaksu kehtestamine koos keskkonnahoidlikuma transpordi soodustamisega. Loe ka: Siim Kallas: Automaks peaks

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon arutas tänasel istungil kaupade parandamise edendamist taotlevat Euroopa Liidu algatust. Algatusega soovitakse vähendada tekkivate jäätmete hulka, et toetada keskkonnakaitset ja rohepööret. Muudatuste tulemusel peaks vähenema kaupade tootmine ja vajadus väärtuslike ressursside järele tootmaks uusi tooteid. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon arutas tänasel istungil kaupade parandamise

EKRE poliitilised oponendid tahavad erakonda suunata rajale, mille lõpus on kodustatud opositsiooni reservaat. Nii kaua kui mina olen erakonna esimees, ei lase ma meid reservaati panna. Meie püha kohus on olla vastupanu keskus õõvastavale ja inimvihkajalikule poliitikale. Oleme ainus partei Eestis, kes pole Eesti tulevikule käega löönud,“ ütles Martin Helme täna erakonna

12.05.2023 Euroopa Komisjon kiitis heaks Eesti 953 miljoni euro suuruse muudetud taaste- ja vastupidavuskava Täna andis Euroopa Komisjon rohelise tule Eesti muudetud taaste- ja vastupidavuskavale. Taastekava maht on 953 miljonit eurot, see makstakse välja toetusena ja see sisaldab 17 reformi ja 28 investeeringut.   Eesti on lisanud oma esialgsesse taastekavva viis