2024. aasta riigieelarve ja järgmise nelja aasta eelarvestrateegia fookused on Eesti riigikaitse – nii sõjaline kui laiapindne, majanduskasv läbi rohereformide ja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse ning Ukraina toetamine.
Eesti Päevalehe juhtkiri soovitab riiki paremini juhtida ja süüdistab valitsust 2024. aasta riigieelarve kokkupanekul käpardlikkuses. Konstruktiivne kriitika on alati teretulnud, kuid sel korral on see lahmiv ja vastuoluline.
Eelarveprotsess on juhitud just vastupidi, pikalt ette planeerides, rahulikult ja ühiskonnale etteaimatavalt. Esimesed otsused, mis hakkavad 2024. aasta eelarvet ja Eesti inimeste elu oluliselt mõjutama, said avalikult läbi arutatud ja vastu võetud juba suve alguses, et ühiskonnal oleks aega nendega arvestada ja harjuda.
Sama põhimõte kehtis siis, kui ministrid otsisid suvel kokkuhoiukohti ja lisatulude teenimise võimalusi. Seda selleks, et need oleksid eelarveprotsessiks läbimõeldud ja ettevalmistatud. Nii see täna on ja paljud muutused tegelikult juba käivitatud.
Uue maksumuudatusena jäi üles mootorsõidukimaks, kuna selle ettevalmistus ja ühiskonnas läbiarutamine vajas aega. Kevadistel läbirääkimistel oli minu ettepanek jõustada see alates 2025. aastast, kuid kompromiss koalitsioonipartnerite vahel oli 1. juuli 2024. Seega sai kiirelt eelnõu ettevalmistusega alustatud, suvel tutvustasime eelnõu väljatöötamiskavatsust, debatt oli sisuline ja vajalik.
Nüüd pidi eelnõu koos eelarvega Riigikokku liikuma, kuid arvestades selle eelnõu mõju ulatust ja avaliku debati vajalikkust, tegin ettepaneku võtta eelnõu avalikuks aruteluks rohkem aega ning jõustada mootorsõidukimaks alates 2025. aasta algusest. Seda just eesmärgiga vältida rapsimist ja olla ühiskonnas etteaimatav.
Samasugune etteaimatavus iseloomustab nüüd kokku saanud kogu 2024. aasta eelarvet ja sealt edasi eelarvestrateegiat.
2024. aastal ei tule ühtegi uut maksu lisaks nendele, mis me oleme juba kehtestanud. Küll on järgmise nelja aasta eelarvestrateegias ausalt kirjas meie pikemad eesmärgid ja väljakutsed.
See oli ka meie eesmärk. Niigi ebakindlal ajal mitte tekitada ühiskonnas ootamatut ärevust, küll aga välja öelda, mis tulevikus teha on vaja. Kõik selleks, et 2025. aasta eelarvet koostades oleks samuti suuremad muutused ühiskonnas teada ning ei oleks tõmblemist või ootamatuid sõnumeid valitsuse hilisööni kestvatest eelarvearuteludest.
Nõnda oleme eelarvestrateegiast ausalt välja öelnud, et meil on vaja alates 2025. aastast tõsta maksubaasi mahus 1% SKP-st.
See võib tähendada muutust tulumaksusüsteemis, käibemaksuga, sotsiaalmaksuga, ettevõtluse tulumaksuga, ärihoonete co2 heitmepõhise maksustamisega vms sellisega. See on avaliku debati koht, mida maksumuudatuse planeerimine eeldab ja vajab. Just see on see arutelu, milleks tuleb aega võtta ja ühiskondlik kokkulepe leida. Nii nagu avalikkus, mitmed poliitikud, koalitsioon ja opositsioon ning põhiseaduslikud institutsioonid ja meedia korduvalt soovinud ja soovitanud.
