“President kohtub vaimse tervise spetsialistidega. Mina pean tunnistama, et ei mina ega ka minu sõbrad-tuttavad ei saa juba pikemat aega aru, mis meil toimub. Ja ilmselt ei ole me ainukesed. Näiteks: Kuidas on see võimalik, et oleme võimelised oma elektri ise tootma omahinnaga alla 50 eurot MWh eest ja siis

Kas see ongi see keskkonnasõbralik rohepööre, kui inimesed vaesuvad, jäävad võlglasteks ja väikeettevõtted pankrotti aetakse? Või kui see on tõesti õilis maakera päästmise programm ehk rohepööre, miks sellel peab olema nii kõrge inimhind – ja veel keset SÜDATALVE suruda niigi vaesed eesti pered toasooja eest jäist õhku ahmima ja almusi

Riigikogu liige Anti Poolamets (EKRE), meie erakond hoiatas energiakriisi eest varakult. «Oleme üsna euroskeptlised ja ei karda Brüsselit kritiseerida. Ülejäänud on kõik paras pokazuhha (petlikult hea mulje jätmine – M.M). Sa võid neid numbreid ümber tõsta, aga liidetavate summa on sama ehk rohepööre jääb. Meie rohepöörde bluffi ei usu, kuid

Reformierakonna aseesimees Jürgen Ligi ei toeta elektri ja gaasi käibemaksu langetamist ja peab sellist ettepanekut pahatahtlikuks, kuivõrd langetus oleks eelarveliselt kulukas, ei oleks kuigi suure mõjuga ning aitaks rohkem rikkaid kui vaeseid. Keskerakond ja opositsiooniparteid on kõrgete energiahindade tingimustes teinud ettepaneku tuua energiakandjate käibemaksumäär 20 protsendilt üheksale protsendile. Jürgen Ligi

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimehe  Roomet Sõrmuse sõnul teeb põllumajandustootjaid murelikuks, et praegu terendavad keskkonna- ja kliimaeesmärgid võivad viia kodumaise toidutootmise vähendamiseni, kui uute kohustuste seadmisel ei arvestata riikide eripäraga.  Põllumajandus- ja toidutootjad on mõni aasta tagasi heaks kiidetud strateegias võtnud endale eesmärgiks suurendada kümne aastaga Eesti põllumajanduse ja toidusektori väärtusahelas

Valitsus kiitis heaks ja saadab riigikogule järgmise aasta riigieelarve, eelarve tulude maht on 13,13 miljardit eurot, kulude maht 13,64 miljardit ning investeeringute maht 716 miljonit eurot. Maksukoormus on järgmisel aastal 33,7 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), mida on ühe protsendipunkti võrra vähem tänavusest tasemest. Valitsussektori võlakoormus on järgmisel aastal 6,36 miljardit