Uudised

Valitsus uuendas arengustrateegia „Eesti 2035“ tegevuskava

Valitsus uuendas „Eesti 2035“ tegevuskava, mis aprilli lõpus esitatakse Euroopa Komisjonile. Tänavu lisati strateegiasse tegevusi, mis aitavad Eestis ellu viia rohepööret. „Eesti 2035“ tegevuskava uuendatakse igal aastal ja see on aluseks Eesti eurotoetuste planeerimisele ja riigieelarve koostamisele.
„„Eesti 2035“ tegevuskava on tervikvaade riigi pikaajalise arengu suunamiseks. Nii saame pidevalt jälgida, kas oleme oma otsustega liikumas õiges suunas ja piisavas tempos,“ ütles peaminister Kaja Kallas. „Üks olulisemaid muutusi, mis meil nii riigi kui ka ühiskonnana ees seisab, on rohepööre. Valitsuses heaks kiidetud tegevuskava aitab sellele hoogsalt kaasa. Eesmärk on, et Eesti saaks üha tugevamaks, edukamaks ja jätkusuutlikumaks,“ sõnas peaminister.

Üheks olulisemaks muutuseks, mille ühiskond ja riik lähiaastatel läbima peab, on rohepööre. Ettevalmistus selleks peegeldub ka heakskiidu saanud tegevuskavas. Näiteks soovib riik ettevõtete nõustamiseks arendada süsteemi, mis toetab iga ettevõtte võimekust rohepöörde läbimiseks. Kohalikul tasandil luuakse rohepöörde elluviimiseks suurem selgus riigi ja kohaliku omavalitsuse vaheliste ülesannete jaotuses ning KOV-ide võimekuse kasvatamiseks suurendatakse vastavat kompetentsi kohalikul tasandil. Kogu avalikus sektoris võetakse kasutusele uuenduslikud lahendused digi- ja rohepöörde elluviimiseks. Samuti tehakse tööd selle nimel, et rohepööre saaks toimuda ka kultuuri- ja spordivaldkonnas. Selleks, et riigil oleks parem teave valdkonna arendamiseks, standardiseeritakse kestlikkust puudutavate andmete kasutamine ja raporteerimine.

Strateegia tegevuskavas on vajalikud tegevused viies rühmas: oskused ja tööturg; rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse; majandus ja kliima; ruum ja liikuvus; riigivalitsemine. Oma valitsemisalas panustavad eesmärkide täitmisesse kõik ministeeriumid, planeerides tegevusi oma arengukavades ja programmides. Tegevuste rahastamine lepitakse kokku riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise käigus, hõlmates sellega Euroopa Liidu struktuurivahendeid ja teisi välistoetusi.

Lisaks tegevuskava heakskiitmisele sai valitsus ülevaate arengustrateegia elluviimisest.
Positiivsete arengutena saab välja tuua, et Eestis on paranenud tervena elada jäänud aastate näitaja nii naiste kui meeste puhul; järjepidevalt kasvab tööjõu tootlikkus; samuti kasvavad erasektori teadus- ja arenduskulud ning vähenemas on sooline palgalõhe. Murekohaks on aga õnnetusjuhtumite suurenenud arv, kus inimesed saavad viga traumade või mürgituste tõttu. Vähenenud on ka ühissõidukiga, jalgrattaga või jalgsi tööl käivate inimeste arv.

Jaga
Back to top button