Tuesday , 18 January 2022
Screenshot 2021 10 26 at 15.38.16

Kliimaeesmärgid võivad viia kodumaise toidutootmise vähenemiseni

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimehe  Roomet Sõrmuse sõnul teeb põllumajandustootjaid murelikuks, et praegu terendavad keskkonna- ja kliimaeesmärgid võivad viia kodumaise toidutootmise vähendamiseni, kui uute kohustuste seadmisel ei arvestata riikide eripäraga. 

Põllumajandus- ja toidutootjad on mõni aasta tagasi heaks kiidetud strateegias võtnud endale eesmärgiks suurendada kümne aastaga Eesti põllumajanduse ja toidusektori väärtusahelas loodud lisandväärtust 50 protsendi võrra. Kokkuleppe kohaselt tugineb Eesti põllumajandussektori konkurentsivõime põllumajandusmaa ja keskkonna oskuslikul ja säästlikul kasutamisel, et toota toitu nii oma inimestele kui ekspordiks, aga pakkuda ka tööd maapiirkondades, vahendab BNS.

“Eesti põllumajandus paistab Euroopas silma oma keskkonnasõbralikkusega – meie maakasutus on suhteliselt ekstensiivne, kasutame teistest riikidest oluliselt vähem taimekaitsevahendeid ja väetiseid, mahepõllumajanduse osakaalu poolest oleme Euroopa Liidu tipus. Vaatamata sellele tuleb jätkuvalt pingutada põllumajandus- ja toidutootmise kaasajastamiseks, et see vastaks veelgi paremini ühiskonna üha kasvavatele nõudmistele,” ütles Sõrmus.

Sõrmuse sõnul peavad nii toidutarbijate kui poliitikute ootused põllumeestele olema realistlikud ja arvestama toidutootjate senise panusega keskkonnahoidu.



“Põllumehed hoolivad keskkonnast, sest põllumaa ja teised loodusvarad on nende jaoks asendamatult tähtsad tootmisvahendid. Suuremad põllumajandus- ja toidutootmiseettevõtted on seadnud endale ambitsioonika süsinikuneutraalsuse eesmärgi. Tulevikku vaadates on aga oluline, et ettevõtted suudaksid rohe-eesmärkide saavutamisel säilitada majandusliku elujõu ja toota toitu nii Eesti inimeste toidujulgeoleku tagamiseks, aga ka ekspordiks,” toonitas Sõrmus ent nentis, et paratamatult tähendab see ka tarbijate jaoks toidu kallinemist.

“Usun, et keegi meist ei igatse tagasi olukorda, mis valitses Eesti toidukauplustes pea kümnendi jooksul pärast Eesti taasiseseisvumist. Põhilistes toiduainete gruppides olime toona suurel määral sõltuvad importtoodangust. Põhiliseks küsimuseks uue ÜPP kava puhul kujuneb, kas see toetab Eesti põllumajanduse arengut ja aitab kindlustada kodumaise toidutootmise kestlikkust ja konkurentsivõimet,” lisas ta.

Teisipäeval toimub riigikogu konverentsisaalis konverents “Aasta Põllumees 2021”, kus arutletakse, kuidas uue perioodi ühine põllumajanduspoliitika aitab kaasa Eesti põllumajanduse suurte eesmärkide saavutamisele. Ühtlasi räägitakse sellest, kuidas saavutada põllumajandussektoris rohepööre.

 

Allikas: Pealinn.ee

Jaga

Vaata ka:

wise

OLULINE: Eestlaste Wise pakub oma töötajatele 126-päevast täispalgaga isapuhkust

Eestlaste asutatud Briti finantstehnoloogiaettevõte Wise alustab uue puhkusepoliitikaga, mis võetakse kasutusele ettevõtte kontorites kogu maailmas …

indoneesia

Indoneesia parlament kiitis heaks seaduse rajada UUS riigi pealinn Kalimantanisse.

Indoneesia uue pealinna rajamiseks kulub 35 miljardit dollarit ning selle nimeks saab Nusantara, mis tähendab …

26166979 1772717192749034 5215974079727849660 n

OLULINE: Postiteenused muutuvad oluliselt.

„Inimeste elukvaliteet peab olema tagatud igas Eestimaa nurgas ja postiteenuse kättesaadavus on kindlasti selle oluline …

Elron rong

Tallinna-Tartu rongid hilinevad soojakraadide tulekuni

Viimase kahe nädala jooksul on mitmed Tallinna-Tartu rongid hilinenud või osaliselt asendatud bussidega, kuna äsja …