1. Pidev kurbus või lootusetuse tunne: Kui tunnete end pidevalt kurbuse või lootusetusega ülekoormatuna, võib see olla märk depressioonist. See tunne võib olla püsiv ja mõjutada teie igapäevast elu. 2. Huvi kadumine tegevuste vastu: Depressioon võib põhjustada huvi kadumist tegevuste vastu, mis varem pakkusid rõõmu või naudingut. See võib hõlmata

Füüsiline aktiivsus on oluline vaimse tervise säilitamiseks ning hiljutise uurimuse järgi võivad teatud treeningud olla depressiooni ravimisel sama tõhusad kui teraapia. Depressioon või suur depressiivne häire (MDD) on levinud vaimse tervise probleem, mis põhjustab pikaajalist kurbustunnet ning mõjutab oluliselt igapäevast elu. Soovitatav raviviis on ravimite ja psühhoteraapia kombinatsioon. Hiljutises uuringus

Uue ‘Retsepti Tööriista’ Kasutamine Pärast Sünnitust Depressiooni Raviks? Uuringu Kinnitusel Aitab Mõõdukas Aeroobne Treening Ennetamisel Ja Ravimisel Treening on tuntud oma positiivse mõju poolest vaimsele tervisele ja ärevuse vähendamisele. Nüüd soovitavad teadlased pärast sünnitust depressiooni ennetamiseks ja raviks tegeleda mõõduka aeroobse treeninguga. Umbes 50% kuni 75% naistest võib pärast sünnitust

Depressioon ja ärevushäired Depressioon –  mõiste tõi 1845. aastal käibele Saksa psühhiaater Wilhelm Greisinger. Edaspidi võtsid selle nimetuse kasutusule ka teised teadlased ning tänapäeval kasutatakse seda sõna juba massiliselt.  Ülemaailmsed uuringud näitavad, et 15 kuni 20 protsenti täiskasvanuist kannatab tänapäeval depressioonisümptomite all ja vähemalt 12 protsendil neist esineb depressiooni. Miks

Depressioon on keeruline vaimse tervise häire, mis mõjutab inimese meeleolu, mõtteid, tundeid ja käitumist. Lähedase inimese depressiooni märkamine võib olla keeruline, kuid on oluline osata ära tunda märgid ja sümptomid, et saaksite neid toetada. Siin on mõned vihjed, mida võiksite jälgida: Depressiooni tunnused: Muutused meeleolus ja käitumises: Sage kurbus, lootusetuse

Erinevate uurimuste põhjal väidetakse, et üks viiest naisest põeb mingil ajajärgul oma elus depressiooni. Kõige suurem risk depressiooniks on siiski 40- 59 eluaastate vahemikul. Naised on stressfaktoritele ja ümbruskonna muutustele tundlikumad kui mehed. Vastus peitub bioloogiliste ja geneetiliste tegurite kombinatsioonis, millele aitavad kaasa menstruatsiooni, sünnituse ja menopausiga seonduvad hormonaalsed muutused.

Me kõik tunneme end aeg-ajalt halvasti: oleme kurvad, pettunud, solvunud, ärritunud, masendunud – need on normaalsed tunded reageerimaks igapäevaelu tagasilöökidele ja ebaõnnestumistele, need on tunded meie elust. Depressioon on midagi enamat kui lühiajaline halb tuju või kurbus, depressioon on haigus. Depressiooni korral on inimesel raske oma igapäevase eluga toime tulla

Depressioon: Mis see on? Igaüks tunneb ennast vahete-vahel kurvalt või masenduses. See on igati loomulik. Kui aga masendusehood kestavad päevast päeva, siis võib see olla ohumärk tekkivast depressioonist. Depressioon on kurbuse või osavõtmatuse ning ükskõiksuse episood, mis kestab vähemalt 2 nädalat järjest ning mis segab igapäevatoimetusi. Depressioon ei ole märk

Häiritud uni ja depressioon seostatakse sageli omavahel. Siiski on teadlaste jaoks küsimus, milline neist tekib enne teist, sarnaselt klassikalisele “kana või muna” dilemma. Viimane uuring on näidanud, et päevas vähem kui viis tundi magamine suurendab depressiooni tekkimise riski 2,5 korda, samas kui halva une tekkimise tõenäosus pärast depressiooni on ainult

Masendus paneb kehakella kiiremini tiksuma. Tuleb välja, et see kehtib ka laste kohta ja isegi siis, kui depressioon pole veel diagnoositudki. Depressiivsete emade tütarde rakud vananevad kiiremini kui neil tüdrukutel, kel pole perekonnas pärilikku kurvameelsust. USA Stanfordi ülikooli psühholoog Ian Gotlib uuris 10-14 aasta vanuseid terveid tüdrukuid, kelle ema oli