Esmaspäeval algas Tallinnas Harju maakohtus riigikogu liikme, keskerakondlase Mailis Repsi süüasja arutamine. Prokuratuur süüdistab endist haridusministrit kahe seadusepunkti järgi. Esiteks omastamises ametiisiku poolt. Praktikas tähendab see, et väidetavalt käskis Reps ministeeriumi töötajatel tegeleda oma lastega, kasutas ebaseaduslikult ministeeriumi kütusekaarti, ühtlasi olevat ta ministeeriumi raha eest ja ministeeriumi ruumides sünnipäeva korraldanud.

Valitsuse liikmed arutasid tänasel kabinetinõupidamisel riigi valmisolekut tulla toime Venemaa sõjategevuse suurenemise tagajärgedega. Valmisolekut kaardistati kogu laiapindse riigikaitse ulatuses. Eestile otsest sõjalist ohtu pole, kuid igal inimesel ja organisatsioonil tuleb valmis olla mõjudeks, mida toob kaasa sõjategevuse laienemine Ukrainas. „Venemaa vägede koondamine Ukraina piiridel ja agressiivne käitumine kogu Euroopa julgeoleku

2021. aasta parima keeleteo rahvaauhinna saaja väljaselgitamiseks on alanud avalik hääletus, mis kestab 27. veebruari keskööni. Igaühel on võimalik anda oma hääl ühele või mitmele kandidaadile Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2021. Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti

Irja Lutsar: Haiglate seis on stabiilne ja piiranguid peab leevendama. Me kogu aeg lükkame seda otsustamist edasi. Ma mäletan ka niisugust kuupäeva nagu 11. jaanuar, et siis vähendame piiranguid, kui on stabiilne haiglates. Siis oligi haiglate seis stabiilne, aga me ikka lükkasime otsust jälle edasi. Nüüd me lükkame jälle edasi.

„Juba on tekkinud inimesi, kes pakuvad nn abi, ehk petised, kes lähevad vanainimese juurde ja ütlevad, et anna oma ID-kaart koos PIN-koodiga ja me lähme vormistame selle energiatoetuse ära, sa ei peagi ise minema,” rääkis riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt. Selle jutuga olevat eelmisel nädalal tema poole pöördunud Viljandi inimene,

Mis juhtus 2021. aastal Eesti külade, alevike ja linnade rahvaarvuga? Seitse küla kaotasid rahvastikuregistri järgi oma viimase elaniku, täpselt sama paljud ärkasid taas elule. Vaata kaartidelt, kuidas kasvas või kahanes rahvastik sinu kodukandis. Millised asulad kaotasid ja võitsid enam? Rahvastikuregistri järgi elas tänavu 1. jaanuaril Eestis 1 340 054 inimest,

Terviseameti reoveeuuringu tulemused näitavad, et koroonaviiruse kogus on märgatavalt tõusnud. Pea 75% kogutud proovidest on jõudnud punasesse, rohelises püsivad üksikud proovid. Terviseameti keskkonnatervise osakonna nõunik Merli Jõemaa tõdes, et tulemustest on näha pühadejärgset nakatumise tõusu. „Viimased nädalad on toonud mujal maailmas uusi nakatunute rekordeid, ka Eestis liigub nakatumine tõusutrendis,“ selgitas

Seoses koroonaviiruse deltatüvest kolm korda nakkavama omikrontüve levikuga on 7 päeva keskmine nakatumisnäitaja Eestis tõusnud üle 1000, mis tähendab, et koroonaviiruse levik on kõige kõrgemal ehk punasel tasemel. Tänase päeva seisuga nakatub Eestis 7 päeva keskmisena 1075,9 inimest. Riskimaatriksi teise põhinäitaja, 7 päeva keskmise hospitaliseeritute arvu järgi on Eesti kollasel

Kombed on erinevates maades mõistagi erinevad. Üldtuntuim on tava aastavahetusel tänavatele-väljakutele koguneda, tulevärki teha ja kihisevaid jooke juua. Šotimaa Just Šotimaalt on pärit kõige traditsioonilisem aastavahetuse laul inglise keelt rääkivates maades – “Auld Lang Syne”. See on vana laul, mille sõnad avaldas esimest korda luuletaja Robert Burns 1796. aastal. Burns

Jääkate järvel on tugevnenud, mistõttu on 29. detsembrist taas lubatud minna Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve jääle. Jalgsi on lubatud minna nende piiriveekogude jääle: Peipsi järv (välja arvatud Omedust kuni Kodavereni) Vaniku järv Pabra järv Kriiva järv Jalgsi ja maastikusõidukitega on lubatud minna nende piiriveekogude jääle: Pihkva järv Lämmijärv Narva veehoidla