Riigikogu kiitis kolmapäeval heaks lisaeelarve, millega eraldatakse sotsiaalministeeriumi haldusalale kokku 192,8 miljonit eurot. Lisaeelarvega tõstetakse esimesest juunist toimetulekutoetuse piiri 150 eurolt 200 eurole ning makstakse sügisel lastele ning pensionäridele viiekümne euro suurune toetus kaupade ja teenuste kiirest hinnatõusust tulenevate raskuste leevendamiseks. „Kuigi tegemist on olnud siiski sõjategevusest tingitud lisaeelarvega, on

Peaminister Kaja Kallas sõnas eilsel arupärimisel riigikogus, et kümne aasta jooksul on Eesti üürihinnad tõusnud keskmiselt 5 eurot ruutmeetri kohta, ehk 80%. Tartu Ülikooli linnageograafia kaasprofessor Anneli Kähriku hinnangul on see protsent aga palju suurem ning mingit kindlat statistikat üürihindade osas ei ole, ega saagi olemas olla, sest turg tegutseb

Kui Euroopa Komisjoni ettepanek peaks läbi minema, siis leiab Eesti koos teiste liikmesriikidega end olukorrast, kus vähem kui kümne aasta jooksul tuleks renoveerida kõik madala energiatõhususega hooned. Eesti hinnangul on see kava ebarealistlik. Euroopa Komisjon tegi mullu detsembris ettepanekud muuta hoonete energiatõhususe direktiivi, muu hulgas tahetakse kasutusele võtta kohustuslikud energiatõhususe

Sotsiaalmeediasse on pandud video sellest, kuidas veokid Vene Iskanderi rakettidega (millele saab paigutada tuumalõhkepea) liiguvad mööda maanteed Viiburi ehk Soome poole. Videos räägib meeshääl, kuidas Soome president ei jõudnud veel NATO-ga liitumist välja kuulutada, kui Vene Iskanderid liiguvad juba Soome suunas. Kokku on neid 7 tükki, terve divisjon. Meeshääl räägib,

Möödunud nädalal 54 Riigikogu liikme algatatud perehüvitiste seadusemuudatusega soovitakse märkimisväärselt tõsta lastetoetusi. Sotsiaalkomisjoni esimehe Siret Kotka sõnul on kõrge inflatsiooniga kaasnenud energia, kütuse ja toidu hinnatõus valusalt löönud perede rahakoti pihta. „Tahame võimalikult kiiresti anda peredele kindluse, et riik on nendega,“ sõnas Kotka. „Väga tähtis on, et lastetoetused oleksid universaalsed

Venemaa vastab kõigile lääneriikide jõhkratele või ebaseaduslikele sammudele, kommenteeris Vene välisministeeriumi esindaja Maria Zahharova NATO väiteid selle kohta, et Ukraina võidab selle sõja. Lääs on lubanud Ukrainale ulatuslikku sõjalist ja majanduslikku abi, et Vene väed riigist välja ajada. Eestinen.fi

Euroopa Liit on muutnud agressiivseks ja sõjakaks ning ambitsioonid lähevad üle liidu piiride, ütles Vene välisminister Sergei Lavrov. Lavrov kohtus ajakirjanikega täna reedel, 13. mail Tadžiki pealinnas Dušanbes. Lavrov ütles, et suhtub umbusuga Ukraina motiividesse liituda Euroopa Liiduga, samal ajal kui soovib jääda neutraalseks välispoliitikas. Lavrov lisab, et kahtleb selles,

Soomel ei õnnestu NATO-s hoida sõbralikke suhteid Venemaaga, leiab Venemaa riigiduuma riigikaitse komisjoni aseesimees Aleksei Žuravljov. Žuravljov ütles, et USA sunnib Soomet NATO-s ründama Venemaad, nii nagu sunniti Ukrainat ning sunnitakse Poolat ja Rumeeniat, vahendab Daily Mail. Žuravljovi sõnul pole võimalik, et Soome liitub NATO-ga ja suhtub Venemaasse nagu varem

enemaa esindaja ähvardas Soomet ja Rootsit erioperatsiooniga, välistatud pole ka tuumarelva kasutamine. „Niipea, kui Soomest ja Rootsist saavad NATO liikmed ja seal on alliansi üksused, muutuvad need alad Venemaa sõjaväe võimalikuks sihtmärgiks,” ütles Venemaa esindaja asetäitja ÜRO juures Dmitri Poljanski. Poljanski selgitas, millal Venemaa võib kasutada tuumarelva: „kui ähvardatakse tuumariiki,

Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles ERR-ile, et tema juhitav partei ei plaani peaminister Kaja Kallast umbusaldada, küll aga on Kallas ise oma neljapäeval välja öeldud sõnadega lõpetanud koalitsiooni Keskerakonnaga. “Sellist kibestumust ei peaks välja näitama. Meie poolt ei arene asi [peaministri] umbusaldamiseks. Küll aga paistab, et ta (Kaja Kallas –