Eesti elamuhoonete kinnisvarahinnad kasvasid lõppenud aasta kolmandas kvartalis aasta varasemaga võrreldes 24,2 protsenti, mis oli sarnaselt eelneva kvartaliga Euroopa Liidu (EL) riikide seas suurim aastane hinnatõus.  EL-is ja euroalal tõusid hinnad 2021. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 7,4 ja 6,8 protsenti, 2022. aasta teise kvartaliga võrreldes oli tõus aga 0,9 ja

Kaks kolmandikku toimetulekutoetuse saajatest on viimase aasta jooksul kogenud makseraskusi, neist 82% on kokku puutunud võlgnevusega rohkem kui kahel korral, selgus sotsiaalministeeriumi poolt tellitud ja Poliitikauuringute Keskuse Praxis poolt läbiviidud küsitlusest. Loe ka: Toimetulekutoetust saavate inimeste arv kasvab hüppeliselt 66% toimetulekutoetuse saajatest on viimase aasta jooksul olnud makseraskusi. Ligikaudu kolmandiku

Nii üldine hinnatõus kui vajadus lasteaiaõpetajate palka tõsta suurendavad omavalitsuste kulusid ja selle mõjud jõuavad ka lapsevanemate rahakotti, sest mitmel pool tõstavad omavalitsused kulude katmiseks lasteaia kohatasu. Alanud aastast tõstis riik õpetajate palga alammäära 1412 eurolt 1749 eurole. See aga tähendas omavalitsustele poolkohustuslikku lasteaiaõpetajate palga tõstmist: nimelt maksab riik omavalitsustele

„Kui 2021. aastal kulus toimetulekutoetuste maksmiseks 19 miljonit, siis käesoleval aastal välja makstav summa ületab juba 40 miljonit,“ rääkis sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, kuidas kriisiajad kasvatavad ka toimetulekutoetuse vajadust ning sellega kaasnevaid kulusid. Möödunud aastal kasvas toimetulekutoetust saavate inimeste arv hüppeliselt, paljastades niimoodi kriisiaegade ränga mõju meie inimestele. Kuni 2020. aastani

Rahandusministeerium vaatas enne teleintervjuud üle jutupunktid, millega Kaja Kallase büroo soovis põhjendada Elektrilevi ning Eesti Energiast lahku löömist. Iga mõtte kohta jagus ohtralt kriitikat. Teisipäeva õhtul Eesti Televisioonist peaminister Kaja Kallase intervjuud jälgides saavad televaatajad muu hulgas mängida mängu: missuguse mõtte nad ära tunnevad. Selle tarbeks valmistasid peaministri büroo ja

Vabariigi President Alar Karis kuulutas välja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muudatused, millega haiguspäevade varasem hüvitamine alates 2. haiguspäevast pikeneb poole aasta võrra kuni 2023. aasta 30. juunini. Tööandjate ja töövõtjate jaoks jätkub seni kehtinud haiguspäevade hüvitamise kord sujuvalt ja vajadust arvestussüsteemide ümberkorraldamiseks ei teki. Haiguspäevade varasem hüvitamine

Ukraina kaitsesõda riigi säilimise ja rahva vabaduse nimel on alanud aasta keskseim teema, millega on seotud kõik Eestile olulisemad rahvusvahelised arengud. Ukraina vabadussõja kulg mõjutab otseselt meie saatust ja määrab ära maailma, kus hakkame edasi elama. Uue maailma piirjoonte kujundamisel on aga Eestil esimest korda vaba ja iseseisva riigina võimalus

Tavaoludes kujuneb alampalga määr tööandjate ja töötajate huve esindavate ametiühingute läbirääkimiste tulemusena. Praegu ei ole tavaolukord, sest hinnatõusus seisavad meie inimesed silmitsi reaalse toimetulekukriisiga, kirjutab Lauri Läänemets. Maksudebatt ei saa olla eesmärk iseenesest, küsimus on ikkagi selles, mida ja milleks me maksustame? Toimetulekukriisis peaks maksupoliitika tagama eeskätt keskmise ja sellest

Pravda kirjutab, et sarnaselt Ukrainale kuulub Soome nende riikide hulka, mis ei saa eksisteerida ilma Venemaa loata. Soomel on Venemaaga 1300 km ühist piiri ja sellega on riik lahutamatu osa USA strateegiast Venemaa ümber piirata. Seetõttu saab panna Soomet tegema sama, mis toimub Ukrainas. Selle riigi olemasolu tunnustamine sõltub selle neutraalsest

Vähese edu tõttu Ukrainas võib Venemaa president Vladimir Putin alustada uut sõda, edastab Kremli siseinfo kanal General SVR. Venemaa ajaloos toimuvad praegu saatuslikud sündmused, märgib General SVR. Ukraina ebaõnnestumiste tõttu võib Putin alustada uut sõda. Karabahhi konflikti puhul võib see olla Aserbaidžaan. Juba praegu koondatakse sinna palju tehnikat, edastab General SVR. Seda on