„Eestis on töös lähisuhtevägivalla ohvritele jagatava häirenupu arendamine,“  ütles Riigiprokuratuuri riigiprokurör Karin Talviste, kelle sõnul on need juba kasutuses paljudes riikides. „Häirenupud ei tohiks olla suured ja silmatorkavad nagu need on eakatel, vaid näiteks ehetega või millegi muuga kokku sulanduvad.“ Talviste sõnul on loogika on ikkagi selles, et ohvrite kutsung

Enamik koroonaviiruse vastu vaktsineeritud Eesti inimesi on saanud Pfizeri vaktsiini, mistõttu on arvuliselt nende seas ka kõige rohkem nakatunuid. Samas on suurim nakatumise osakaal vaktsiinide võrdluses hoopis AstraZeneca vaktsiiniga kaitsepoogitutel. Terviseameti andmetel on Eestis esmaspäeva pärastlõuna seisuga kokku vaktsineeritud 741 548 inimest, kellest 659 461 on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga. Koroonaviirusega on

Õiguskantsler Ülle Madise märgib oma äsja avaldatud aastaülevaates, et koroonaajaga on kaasnenud ühiskonna üldine tigeduse tõus, ühtlasi teeb Madisele muret riigikogu eemalejäämine riigijuhtimisest. Lõppenud aruandeaastal ehk mullu 1. septembrist kuni tänavu 31. augustini sai õiguskantsler 5018 pöördumist, taotlust ja kirja, mida on aasta varemast ajast umbes tuhande jagu rohkem. Üle

Testimata ja vaktsineerimata hooldaja põhjustas Kambja valla hooldekodus koroonakolde, mistõttu haigestus 18 inimest. Üks kolmest, kellele viirus saatuslikuks sai, oli Maire Aunaste ema. Hooldekodu juhataja endal süüd ei näe. „Kui vaktsineerimata hooldustöötaja nakatab peale iseenda veel kaheksateist inimest, siis see on kuritegu. Ei ole nii, et oi juhtus,” ütles Maire

“Tegin teadusnõukojale ettepaneku arutada võimalust kaotada Hiiumaal koroonaviiruse kontrollmeetmed. See tähendab, et Hiiumaal poleks siis enam vaja kontrollida inimeste tervisohutust ega ka kanda maske,” kirjutas peaminister Kaja KallasFacebookis. Kallas tegi esmaspäeval valitsuse teadusnõukojale ettepaneku arutada koroonapiirangute kaotamist Hiiumaal, kus elab kõige enam vaktsineeritud inimesi. Peaminister viitas oma ettepanekut põhjendades Hiiu

Kui varem pöördus abivajaja linna poole vaid ühe konkreetse teenuse või toetuse saamiseks, siis nüüd arvestab linn iga abivajaja elu-olu ja vajadusi ning pakub selle järgi just talle vajalikke teenuseid ja toetusi, olgu neid või mitu. Abilinnapea Betina Beškina ütles, et inimesel võib minna vaja ka mitut teenust korraga. “Muudatused

“Oleme viimastel kuudel kuulnud palju kriitikat meie parlamendi suhtes, mida riigikogu minu arvates pole ära teeninud. Kriitikat presidendivalimiste suhtes, mis ometigi kulgesid täpselt nii, nagu reeglid ette näevad,” ütles Kaljulaid esmaspeäval riigikogus esinedes. Presidendi sõnul oli kriitika põhjendamatu. “Parlamentaarne riik toimis, nagu pidi,” nentis ta. President Kersti Kaljulaidi hinnangul tuleks presidendikandidaatide

Riigikogu esimees Jüri Ratas ütles tänasel sügisistungjärgu avaistungil ametikaaslaste poole pöördudes, et Riigikogu peab kandma edasi, arendama, aga ka hoidma ja kaitsma neid demokraatliku ja parlamentaarse riigi alustalasid, mida sätestab põhiseadus. „See on Eesti, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, see on meie isamaa, kus on tagatud eesti rahvuse,

Möödunud nädalavahetus tõi taas palju teateid metsa eksinud seenelistest. Kokku laekus üle Eesti 11 hädaabikõne, mida lahendades aidati metsast välja 17 seenelist. Reede õhtul kella 19 paiku sai häirekeskus teate, et Tartumaal on metsa eksinud kaks seenelist. Nad olid mõnda aega püüdnud metsast ise teed välja leida, kuid ajaks, mil

Millised on erinevate päikesemärkide vajadused tülitsemise käigus? The Frisky pani kirja, mis iseloomustab erinevate päikesemärkide tegutsemist konfliktsituatsioonis. Jäär. Jäär tahab tüli käigus oma tugevaid tundeid väljendada. Ta teeb seda kas karjumise, nutmise või mõnel muul moel. Kui Jäär on saanud oma tunded sõnadesse panna, hakkab tal kohe kergem. Sõnn. Sõnnil