Tänavu on raudteel juhtunud seitse õnnetusjuhtumit. Õnnetuste vältimiseks veendu enne raudtee ületamist ohutuses ja lase rong läbi! Praeguse seisuga on 2021. aastal toimunud juhtumitest kolm olnud otsasõidud inimestele ning neli on olnud kokkupõrked sõidukiga. Juhtumites on hukkunud üks inimene ja saanud vigastada kaks inimest. Kokkupõrgetega seotud juhtumites inimkahjusid ei ole

Terviseameti hädaolukorra staabi juht Ragnar Vaiknemets märkis kolmapäevasel pressikonverentsil COVID-19 hetkeolukorra kohta, et lähiajal võivad uued piirangud olla paratamatud. “Oleme jõudnud seisu, kus igapäevaselt nakatunute ja haiglaravil olijate arvud suurenevad. Novembri esimeses pooles on prognoosi järgi haiglas juba üle 500 patsiendi, kuid ressurssi on praegu kokku vaid 403 voodikohta. Eskaleerumine

13. oktoobri hommikuse seisuga vajab sümptomaatilise COVID-19 tõttu haiglaravi 252 inimest. Kokku on haiglas 316 koroonaviirusega nakatunud patsienti, kellest on vaktsineerimata 213 ehk 67,4% ja lõpetatud vaktsineerimiskuuriga 103 ehk 32,6%. Ööpäeva jooksul avati haiglates 55 uut haigusjuhtu. Suri kaks koroonaviirusega nakatunud inimest, mõlemad olid vaktsineeritud: 70- ja 81-aastane naine. Viimase

Valitsus arutas  käesoleva aasta jaanuarist kehtinud haiguspäevade varasema hüvitamise korra pikendamist 2022. aasta lõpuni ning otsustas esitada selle seaduseelnõu riigikogule. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles, et meie kõigi ühiseks eesmägiks on COVID-19 kriis kiiresti ületada ning naasta võimalikult tavapärase elu juurde. Saame teha seda vastutustundlikult ning terviseteadlikult käitudes. Haiguspäevade

Prokuratuur saatis kohtusse kriminaalasja, milles süüdistab 57-aastast Andrest ( Andres Kentsi)  nelja alla 10-aastase lapse seksuaalses väärkohtlemises. Eeluurimisega kogutud andmetel kasutas mees ohvrite väärkohtlemiseks ära nii oma lähi- kui ka perekondlikke suhteid, aga ka tööalaseid kokkupuuteid lastega. Kriminaalmenetlust juhtinud ringkonnaprokuröri Leelet Kivioja sõnul tuvastati uurimisega neli mehe ohvrit, kelle vanused

Nädalaga erakondade toetusreitingud märkimisväärselt ei muutunud ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) napp edu Reformierakonna ees püsib, selgub MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstat Eesti küsitlusest. Viimaste tulemuste põhjal toetab Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 24,8 protsenti, Reformierakonda 24,1 protsenti ja Keskerakonda 19,3 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Nädalaga toimunud muutused reitingutabelis jäid 0,4 protsendipunkti piiresse,

Paljud meist sooviksid sisimas (või isegi täitsa avalikult) olla paremad inimesed. Miks? Põhjuseid on vasterinevaid, aga Amoremi võib kihla vedada, et nende seas on tähtsal kohal lootus selle abil kunagi kvaliteetsemaid partnereid leida või seltskonnas rohkem silma paista. Teeme sulle asja lihtsaks: siin on seitse karmi tõde, mille teadmine ja millega arvestamine

Täna kella 20 seisuga oli kohaliku omavalitsuse volikogude valimisel üle Eesti jaoskondades hääletanud 31 282  ja interneti teel oma hääle andnud 74 936  valijat. Kõige aktiivsem hääletamisest osavõtt on olnud Tallinna linnas ja Hiiu maakonnas, kus on hääletamas käinud 11,7% valijatest. Kogu Eesti peale kokku on hääletamas käinud 9,9% valijatest.

“Mida mina toetan? Mina ei paneks ühiskonda lukku. Tahan, et lapsed käiksid edasi koolis, et meie majandus toimiks, aga tahan ka, et meie haiglad ei kukuks kokku. Ja seetõttu mina pooldan vaktsineerimata inimeste täiendavat piiramist,” ütles Peaminister Kaja Kallas Vikerraadio saates “Stuudios on peaminister”. Kallas toetab enda sõnul vaktsineerimata inimeste täiendavat

Eestineni toimetusega võttis ühendust eesti mees, kes nakatus nädal tagasi koroonaga ja jäeti haigusega hätta. Ta on elanud Soomes püsivalt juba 11 aastat, aga nii hullu olukorda kui nüüd pole varem olnud. Kui ta küsis, milles probleem, siis väideti et „Meillä on ruuhka!” (tõlkes: Meil on kiire). 50ndates eluaastates eestlasele