Kaitseliidu ning politsei- ja piirivalveameti (PPA) koostöös on loomisel Kaitseliidu piirikaitse malevkond, mille eesmärgiks saab olema toetada kriisiolukordades Eesti piiri kaitset. Nii Eesti ajalugu kui ka praegune Venemaa sissetung Ukrainasse on näidanud, et sõja ajal on riigi kaitsmisel oluline roll just vabatahtlikel. Seni on Kaitseliidu ning politsei- ja piirivalveameti piirialane

Riigikantseleil on alus kahtlustada, et mitmed Euroopa liidrid on saanud libakõned Aafrika Liidu nimel. Ka Eesti peaministril oli videokõne isikuga, kes esitles end Aafrika Liidu Komisjoni esimehe Moussa Fakina. Riigikantselei sai täna päeva teises pooles Aafrika Liidult kinnituse, et kõnes peaministriga ei osalenud Moussa Faki. Valitsuse kommunikatsioonibüroo direktori Rasmus Ruuda

13. oktoobril suri 84 aasta vanuselt kirjanik ja tõlkija Rein Saluri. Rein Saluri sündis 22. septembril 1939. aastal Salla vallas ning elas aastatel 1946–1951 küüditatuna Venemaal Tobolskis. 1964. aastal lõpetas ta bioloogina Tartu Riikliku Ülikooli. Saluri on töötanud ajakirjade Horisont, Noorus ja Looming toimetuses ning Draamateatris. Alates 1974. aastast oli Saluri Eesti Kirjanike Liidu liige. Saluri debüteeris trükisõnas

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Rain Epleri ja Martin Helme algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (27 SE), mille eesmärk oli muuta CO2 kvootide müügist saadud tulu kasutamine paindlikumaks. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb kasutada sellest tulust vähemalt 50 protsenti kasvuhoonegaaside heitkoguse teket piiravate eesmärkide saavutamiseks. Muudatusega soovisid

Stenbocki maja, 12. oktoober 2023 – Valitsus kiitis tänasel istungil heaks ja saadab parlamendile rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise, mis näeb muu hulgas ette riigisisesed reeglid sanktsioneeritud isikute Eestis külmutatud varade kasutamiseks Ukrainale tekitatud sõjakahjude hüvitamiseks. Seaduse eelnõu kohaselt korrastatakse Eesti õigusruumi laiemalt, et asutuste pädevus ja volitused sanktsioonide rakendamisel ja

Eesti Panga ja rahandusministeeriumi esindajad osalevad Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ning Maailmapanga aastakoosolekutel, mis toimuvad 9.–15. oktoobrini Marokos Marrakeshis. Kohtumiste fookuses on eelarvepoliitika roll ja võlakoormuse haldamine aeglustuva majanduskasvu ja karmistunud rahapoliitika tingimustes. Rahvusvahelise Valuutafondi kohtumistel arutatakse raha- ja eelarvepoliitika peamiseid teemasid. Venemaa sõda Ukrainas on maailmamajandust killustanud nii geopoliitiliselt kui

Soome presidendi kantselei teatas teisipäeval, 10. oktoobril, et ööl vastu pühapäeva Soome lahel toimunud gaasitoru leke ja sidekaabli rike on suure tõenäosusega põhjustatud välistegevusest. See on pannud analüütikud spekuleerima, kas tegemist võib olla sabotaažiga, ning kas Venemaa on sellega seotud. Rahvusvahelise poliitika asjatundja Risto E.J. Penttilä sõnul viitavad asjaolud tõenäoliselt

Ateena, 10. oktoober 2023 – Peaminister Kaja Kallas rääkis täna töökohtumisel Kreeka peaministri Kyriakos Mitsotakisega Eesti ja Kreeka kahepoolsetest suhetest, Venemaa agressioonist Ukrainas, rändest, kliimamuutustega kohanemisest, Euroopa Liidu laienemisest ja eelarve vaheülevaatusest. Peaminister Kaja Kallase sõnul on Eesti ja Kreeka suurte naabrite kõrval asuvate väikeste mereriikidena paljuski sarnased. „Mõistame teineteist,

Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmed kinnitasid Eestis visiidil viibiva Rootsi parlamendi julgeoleku ja riigikaitse erikomisjoniga kohtudes, et ootavad väga Rootsi NATOsse pääsu, mis suurendaks oluliselt Läänemere piirkonna julgeolekut ning võimaldaks veelgi tihendada riikide kaitsealast koostööd. Riigikaitsekomisjoni esimehe Kalev Stoicescu sõnul nõustusid mõlema riigi komisjonid, et Venemaa kujutab endast NATO-le pikaajalist ohtu ning

Välisministeerium eraldab Ukrainale humanitaarabina pool miljonit eurot talveks valmistumiseks. Abi jõuab Ukraina inimesteni läbi välisministeeriumi strateegiliste humanitaarabipartnerite MTÜ Pagulasabi ja MTÜ Mondo. Ukrainas vajab humanitaarabi hinnanguliselt 17,6 miljonit inimest, mis moodustab 40% Ukraina elanikkonnast. „Venemaa agressioon põhjustas Ukrainas Euroopa 21. sajandi tõsiseima humanitaarkriisi, milles Ukraina inimesed on näidanud äärmist vastupidavust,“