President Biden sisenes Valgesse Majja eesmärgiga lõpetada „igavesed sõjad”, mis olid Ameerikat kaks aastakümmet röövinud, ning keskenduda selle asemel siseriiklikele prioriteetidele ja USA konkurentsile Hiinaga. Hamasi-Iisraeli sõda – ja Bideni vastus – võivad selle tegevuskava tühistada, vahendab Wall Street Journal. Pärast Hamasi kahe nädala tagust rünnakut Iisraelile on Biden andnud USA

Eesti jaoks on kõige võidukam sõda see, mida saab ära hoida. Ma saame arvestada liitlaste abiga, aga eelkõige peame ise enda eest väljas olema. Mõistmaks, miks oli sel sügisel uue riigieelarve kokkupanemine nõnda vaevaline, tasub vaadata nii minevikku kui tulevikku. Esmakordselt oli valitsuse ees mitu tõsist väljakutset korraga, nagu pandeemia mõjud või varasemad poliitilised otsused, mis

Siseministeerium taotles riigieelarve ja eelarvestrateegia protsessis elanikkonna varjumise korraldamiseks 198 miljonit eurot. Raha jäi saamata. Kui Harkivi, Sumõ, Tšernihivi ja teiste Ukraina linnade elanikke tabas Venemaa mürsurahe, hakkasid Eesti poliitikud rääkima, kui oluline on varjumine. Varjumise teooriat oli riigikantselei varemgi uurinud. Esimesed tegevused läksid käima möödunud aastal ning suuremaid samme

Riigikogu esimees Lauri Hussar osaleb Prahas toimuval Krimmi platvormi teisel parlamentaarsel tippkohtumisel, kus arutatakse Ukraina toetamist Venemaa jätkuvas agressioonisõjas. Hussari sõnul jätkab Eesti Ukraina tugevat sõjalist, majanduslikku ja poliitilist toetamist niikaua, kuni Ukraina on Venemaa algatatud sõja võitnud, taastanud oma territoriaalse terviklikkuse ning saanud Euroopa Liidu ja NATO liikmeks. „Toetame

Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti delegatsiooni liikmed võtavad osa IPU 147. assamblee tööst, kus sel korral on fookuses parlamentide panus rahu, õigluse ja tugevate avaliku sektori asutuste saavutamisel ning inimeste ja valitsusasutuste vahelise usalduse kasvatamisel. Riigikogu delegatsiooni juhi Maris Lauri sõnul kaaluvad rahvusparlamentide saadikud, kuidas jõuda efektiivsemate, usaldusväärsemate ja esinduslikemate avalike institutsioonideni ning

Valitsus otsustas istungil Nursipalu harjutusvälja laiendamise ning kompensatsioonimeetmed kohalikele omavalitsustele, et tugevdada Eesti kaitsevõimet ning luua sobivad väljaõppetingimused Kagu-Eestis paiknevatele Eesti ja liitlasüksustele. „Reaalsus on see, et Venemaa jätkuv agressioon Ukrainas kestab ja Venemaa oli ja on suurimaks Eesti julgeolekuohuks. Seetõttu on Eesti riigikaitse kiireloomuline tugevdamine vältimatu. Oleme suurendanud kulusid

Välisminister Tsahkna kohtumisel Kanada välisministriga: keerulises julgeolekuolukorras on hea omada sellist sõpra ja liitlast nagu Kanada Täna, 20. oktoobril kohtus välisminister Margus Tsahkna Ottawas oma kolleegi Mélanie Jolyga, kellega räägiti kahepoolse koostöö tihendamisest ja päevakajalistest geopoliitilistest väljakutsetest. „Suhted Eesti ja Kanada vahel on suurepärased, mille tõestuseks on nii Kanada hiljutine

18. oktoobril saabus veoautoga Luhamaa piiripunkti Bosnia ja Hertsegoviina kodanik, kelle dokumentide kontrollimisel avastati, et mees on viibinud seadusliku aluseta Schengeni alal 12 päeva ning veetnud neist kaks Eestis. Mehele koostati lahkumisettekirjutus ning kehtestati Schengeni alale sissesõidukeeld kolmeks kuuks. Pärast menetlustoiminguid suundus mees Venemaale.    18. oktoobril saabus Luhamaa piiripunkti

Peaminister Kallas esines eile tuntud Prantsuse uudisteajakirja L’Express 70. aastapäevale pühendatud konverentsil ja võttis vastu L’Expressi Euroopa auhinna, mille andis üle Prantsuse Euroopa küsimuste minister Laurence Boone. Peaminister Kallas keskendus konverentsi lõpukõnes Euroopa tuleviku teemadele. „Parim võimalus tulevikku ennustada on see ise luua. Meie Euroopa on midagi, mis ei saa

Peaminister Kaja Kallas kohtus täna Pariisis Prantsusmaa president Emmanuel Macroniga, kellega räägiti julgeolekuteemadest, sealhulgas Ukraina toetamisest ja olukorrast Lähis-Idas. Samuti kõneldi Eesti ja Prantsusmaa kahepoolsest koostööst ning Euroopa Liidu tulevikuga seonduvast. Peaminister Kallas tänas president Macroni Prantsusmaa sõjalise kohaolu eest Läänemere piirkonnas. „Prantsusmaa on Eesti tugev liitlane. Prantsuse kaitseväelased Eestis