Neljandal nädalal (24.-30. jaanuar) pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 8350 inimest, neist 29% olid lapsed. Võrreldes eelmise nädalaga kasvas arstide poole pöördunute üldarv 31% võrra. Kõige enam pöördumisi oli Pärnumaal, Tartumaal, Läänemaal, Raplamaal ja Narvas. Laboratoorselt kinnitati möödunud nädalal 1450 gripijuhtu, gripiviirusega seotud haigestumiste arv kasvas 13% ning

Alates esmaspäevast muudetakse tervishoiuasutuse töötajate karantiini tingimusi, samuti tehakse ümberkorraldusi PCR testimise põhimõtetes. Omikrontüve kiire levikuga on kasvanud COVID-19 haigestumise tõttu karantiinis viibivate tervishoiuasutuse töötajate arv. Toimepidevuse tagamiseks leevendatakse koroonaviirusega nakatunud tervishoiuasutuste töötajate karantiinipõhimõtteid. „Koroonaviiruse omikrontüve põhjustatud haigust põetakse üldjuhul kiiremini ja kergemalt, mis annab meile veendumuse, et haiglate ja

„Kui koroonapiirangud kaotatakse, mis saab mittevaktsineerituse tõttu vallandatud töötajatest?“ küsib Liina Laks Postimehes. Koroonapassi kaotamise nõue on avalikkuse survel kadumas mitme teise riigi eeskujul ka Eestis, kuigi valitsuspartnerid vaidlevad selle üle kõvasti. Sellega seoses kerkib üles küsimus, mis saab nendest töötajatest, keda viimastel kuudel vallandati põhjendusega, et neil pole kehtivat

Valitsus kinnitas neljapäeval otsuse, et alates esmaspäevast, 7. veebruarist loobutakse lähikontaktsete laste ja noorte karantiininõudest juhul, kui laps on terve ja ilma COVIDi sümptomiteta. Alates 14. veebruarist ei kehti siseriiklikult lastele ja noortele enam COVIDi-tõendi nõue. Lisaks muutuvad tervishoiuteenuse osutajate karantiini nõuded möödapääsmatute tööülesannete täitmisel. Uuendati ka riigipiiri ületamise reegleid

„Keskerakonna poolt algatatud debatt Covid-19 tõendi kaotamise teemal leidis heas mõttes positiivset tagasipeegeldust,“ ütles valitsuse pressikonverentsil tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Arutelu käiski pelgalt kuupäevade üle, nüüd on ka need kuupäevad kokku lepitud.“ Peaminister Kaja Kallase sõnul anti teadusnõukojale ülesanded, mõelda välja konkreetsed sammud, mis puudutavad just lapsi ja noori.

Täna tegi Euroopa Komisjon ettepaneku pikendada ELi digitaalse COVID-tõendi kasutust ühe aasta võrra kuni 30. juunini 2023. COVID-19 viirus on Euroopas endiselt laialt levinud ja praegu ei ole võimalik ette näha, milliseks kujuneb olukord 2022. aasta teisel poolel.

Valitsus kinnitas otsuse, et alates esmaspäevast, 7. veebruarist loobutakse lähikontaktsete laste ja noorte karantiininõudest juhul, kui laps on terve ja ilma COVIDi sümptomiteta. Alates 14. veebruarist ei kehti siseriiklikult lastele ja noortele enam COVIDi-tõendi nõue. Lisaks muutuvad tervishoiuteenuse osutajate karantiini nõuded möödapääsmatute  tööülesannete täitmisel. Uuendati ka riigipiiri ületamise reegleid vastavalt

allinna halduskohtusse on alates 2020. aasta algusest laekunud vähemalt 215 koroonaga seotud kaebust. Õigusekspertide sõnul töötab kohus efektiivselt ning prioriteetsena kõiki koroonakaebusi käsitleda ei saa. Tallinna halduskohtu pressiesindaja Anneli Vilu ütles ERR-ile, et kaebuseid on väga erinevatest valdkondadest ja kategooriatest. Alates töösuhetest, kus annavad tooni ametist vabastamised kuni piiranguteni nagu

Oleme kogu covid-kriisi ajal püüdnud ühiskonda hoida võimalikult avatuna ja lapsed koolis. See on meil suures pildis õnnestunud. Võrreldes teiste riikidega on Eesti kontrollimeetmed olnud palju leebemad. Teisipäeval otsustasime valitsuskabinetis, et kontrollimeetmed leevenevad järk-järgult ja alustame lastest ja noortest. Meetmete leevendamisel manitsevad ettevaatlikusele nii teadusnõukoda, Terviseamet kui ka arstid ja

Iga päev avaldatud numbritest näeb igaüks selgelt, et COVID-19 haigusesse nakatumine on tõusuteel. Samamoodi on vähehaaval tõusujoonel haiglaravi vajavate COVID-19 patsientide arv. Me ei tea, millal saabub nakatumiste tippaeg, kui kaua see täpselt kestab ja millal hakkab nakatumine langema. Seetõttu on praegu eriti oluline teha õigeid otsuseid, mis hoiaksid inimeste