Enesereflektsioon: Süütunne ja kahetsus: Petmine toob kaasa sügava süütunde ja kahetsuse tunde, mis sööb teid seestpoolt. Teie südametunnistus piinab teid ja te võite tunda end kohutavalt oma partneri ja enda ees. Usalduse murdmine: Te reetsite oma partneri usalduse, mis on iga suhte alus. See tegu võib pöördumatult kahjustada teie suhet ja tekitada
Loe edasi »Search Results for: depressioon
Kiire tujuparandus: Kiivid võivad parandada vaimset heaolu vaid 4 päevaga
Uuringud näitavad, et kiivit söömine võib parandada vaimset tervist juba 4 päevaga. See on suurepärane uudis neile, kes otsivad oma tuju loomulikul ja lihtsal viisil parandamiseks. Uuringu tulemused: Uuringus osales 64 inimest, kes sõid kas kahte kiivit päevas või platseebot 4 nädala jooksul. Juba 4 päeva pärast tundsid kiivit söönud
Loe edasi »Mis juhtub, kui te ei maga piisavalt.
Öisune unepuudus mõjutab teid palju rohkem, kui lihtsalt tunnete end väsinuna. See võib häirida teie füüsilist ja vaimset tervist mitmel viisil. Lühiajalised tagajärjed unepuudusel: Vähenenud keskendumisvõime ja mälu: Uni ajal konsolideerib aju päeva jooksul õpitud informatsiooni. Unepuudusel on teil raskem uut infot vastu võtta ja meeles hoida. Halvem otsustusvõime: Unepuuduses olles võite
Loe edasi »Noorte kasvav kehakaal tekitab kasvavat muret, ligi kolmandik on liigse kehakaaluga
4. märtsil oli rahvusvaheline rasvumise teadvustamise päev. Tervise Arengu Instituudi (TAI) Eesti õpilaste kasvu uuringu tulemused näitavad, et üha enam Eesti õpilastest on liigse kehakaaluga. 2022. aastal ellu viidud uuringu kohaselt on esimese, neljanda ja seitsmenda klassi õpilastest 31% liigse kehakaaluga. Seejuures näitas uuring jätkuvalt muret tekitavat suundumust, et esimestel
Loe edasi »Hirmutavad tõed selle kohta, mis juhtub teie kehaga, kui olete stressis
Stress mõjutab meie keha ja vaimu mitmel viisil, sageli rohkem, kui me aru saame. Siin on mõned peamised, mõnikord hirmutavad, tõed selle kohta, mis teie kehaga juhtub, kui olete stressis: Immuunsüsteemi nõrgenemine:Pikaajaline stress võib nõrgestada teie immuunsüsteemi, muutes teid haavatavamaks infektsioonidele ja haigustele. See tuleneb stressihormoonide, nagu kortisooli, kõrgenenud tasemetest,
Loe edasi »10 peent enesetapuhoiatusmärki teismelistel, mida ei tohi kunagi ignoreerida.
1. Väljendab lootusetust või abitust: Kui teismeline väljendab tundeid nagu lootusetus või abitus, eriti püsivalt ja intensiivselt, võib see olla murettekitav märk. 2. Tundlikkus teemade suhtes, mis puudutavad surma või enesetappu: Teismeline võib hakata näitama ebaproportsionaalset huvi või tundlikkust teemade suhtes, mis puudutavad surma või enesetappu. 3. Sotsiaalse isolatsiooni suurenemine:
Loe edasi »Mis on õnnehormoonid? Võimalused nende loomulikuks parandamiseks oma kehas
Hormoonid mängivad keha erinevate funktsioonide, sealhulgas kasvu, arengu ja ainevahetuse juures olulist rolli. Teatud hormoonide rühma, mida sageli tuntakse kui “hea enesetunde hormoone” või “õnnehormoone”, mõjutavad meie meeleolu ning võime tunda rõõmu. Need hormoonid tegutsevad ka neurotransmitteritena, edastades kehas keemilisi signaale. Nelja peamist õnnehormooni on järgmised: Dopamiin – See hormoon
Loe edasi »Antidepressantide Mõju Raseduse Ajal: Loote Aju Arengu Potentsiaalsed Riskid
Raseduse ajal antidepressantide kasutamine on teema, mis pakub palju küsimusi ja murekohti tulevastele emadele. Üha rohkem naisi kannatab vaimse tervise häirete all ning vajab antidepressantidega seotud ravimeid oma heaolu säilitamiseks. Ent kas nende ravimite kasutamine raseduse ajal võib mõjutada loote aju arengut? Mitmed uuringud on tõepoolest näidanud, et antidepressantide kasutamine
Loe edasi »Kellakeeramine rikub paljudel unerütmi 2 nädalaks
Inimese organism ei võta kohe omaks suvisele või talvisele ajale üleminekut ehk kella keeramist tunni võrra ette– või tahapoole. Uue unerütmiga kohanemiseks kulub keskmiselt 2 nädalat. Seetõttu tuleb arvestada, et tavapärane töörütm võib olla sel ajal häiritud, eriti vanematel inimestel, Kella keerame suveajale ehk tund ette juba laupäeva ööl vastu
Loe edasi »Viin kui ravivahend
Üks tõde seisab eestlasel pealuu sees – kui ei ole surmatõbi, siis on ikka viinast abi.Rahvameditsiini spets Marju Kõivupuu räägib viinast kui asendamatust esmaabivahendist. Viina hakati Eesti alal põletama 15. sajandil ja see hoogustus iseäranis siis, kui hakkas levima kartulikasvatus.Kui viina tundma õpiti, hakati seda kasutama ka ravimina. Kurikuulsaks on
Loe edasi »