Mulle jääb arusaamatuks, miks COVID-tõendist on tehtud pelgalt juriidilisi eesmärke täitev dokument. Tuletan meelde selle dokumendi põhieesmärki: pidurdada nakkuse levikut. Siin ei ole mingit pistmist juriidikaga, vaid tegemist on sõna otseses mõttes elu ja surma küsimusega. See on puhtalt meditsiiniline küsimus. Kui tõlgin küsimuse juristide keelde, siis kõlab see järgmiselt:

Ma olin 32 aastat tagasi Balti ketis kusagil Türi kandis. Me läksime sinna LAZ-bussiga Rakvere turuplatsilt – buss oli mingi kolhoosi buss ja neid busse oli palju. Teel võeti veel inimesi peale – mõned olid jala teele asunud, lootuses, et küll küüti saavad. Saidki. Mu noorem õde istus mu klassiõe

Ma ei saa absoluutselt aru, miks peetakse vaktsiine ohtlikuks. Mitte ühegi muu laialt kasutatava ravimi puhul pole nii ranget järelevalvet kui vaktsiinidel. Kõik uuringud praegu Eestis kasutatavate COVIDi vastaste vaktsiinidega on olnud väga kvaliteetsed ja põhjalikud. Tänaseks on COVIDi vastaseid vaktsiine süstitud umbes 4,5 MILJARDIT doosi (tuletage mulle meelde: kui

Vahendame Telegram.ee  Artiklit “Jäi silma, et perearst Karmen Joller kommenteeris Facebookis, et 12-17 aastastel ei ole vaktsineerimise osas lapsevanema nõusolekut vajagi, sest see on “tema keha ja tema otsus”,” kirjutab Telegramile lugeja, kes palub kirja avaldamise korral mainida ainult eesnime Maimu. “Mis puutub lapsevanemate nõusolekusse, siis tegelikult pole seda vaja. Kõige

Perearst Joller: lapsed tuleks kiiresti ära vaktsineerida Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige Karmen Joller ütleb, et tema patsientide seas esineb vähe hirmu vaktsineerimise ees. Pigem uuritakse perearsti käest, millal saaks nooremaid kui 12-aastaseid vaktsineerida. Jolleri sõnul on tema poole pöördujatel vaktsineerimiseks kindel soov ning kahtluseid esineb vähe. „Pigem tullakse küsima,

Perearst Joller: vabaduste nautimise nimel tuleb end vaktsineerida Perearst Karmen Joller tõdes, et tihtipeale põhjendavad nooremaealised inimesed vaktsineerimisest loobumist või selle edasi lükkamist sellega, et võetakse endale mõtteaega või loodetakse sellele, et terve ja noor inimene ai haigestu. “Mul on hea meel, et need inimesed tunnevad ennast hästi ja mul

Perearsti nõuandetelefonile 1220 on poole aastaga tehtud rekordiliselt kõnesid Tänavu esimese kuue kuuga on perearsti nõuandetelefonilt 1220 abi küsinud juba üle 248 000 inimese, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 56 protsenti ehk ligikaudu 90 000 inimese võrra enam. Kõige enam helistatakse palaviku, vererõhuprobleemide, ravimite, valu, traumade, putukahammustuste ning koroonaga seotud

Eestis ei ole piisavalt perearste ja põud üha süveneb. Terviseamet on välja kuulutanud konkursid viie perearsti leidmiseks, kuid nimistuid, kuhu pole perearsti leitud, on aasta-aastalt üha enam. Pooled perearstidest on üle 60-aastased, nii tuleb igal aastal korraldada mõni konkurss ka surnud perearstile järeltulija leidmiseks. Terviseamet otsib praegu perearsti Tallinna, Keilasse,

Laste koroona vastu vaktsineerimine lahendatakse sügisel kooliõdede või perearstide abil Kuigi 12-15-aastased saavad digiregistratuuris broneerida endale koroonavaktsiini saamise aja, kaob sügisest võimalus kaitsepookida vaktsineerimiskeskustes. See tähendab, et laste kaitsepookimiseks tuleb leida uued lahendused ning üheks võimaluseks perearstide kõrval on kooliõed. Kuna 12-15-aastaseid lapsi on kaitsepoogitud peaaegu kaks nädalat, on praegu

Kalli õe surm, raske seljavigastus, raseduste katkemine, poja haigus. Viis rasket aastat mõjusid tuntud perearstile Karmen Jollerile füüsiliselt ja hinge­liselt nii rängalt, et ta kannatas pikalt kroonilise väsimuse sündroomi all. Kivimäe Perearstikeskuse perearsti Karmen Jolleri (45) rahu ja meelekindlust sisendav nägu vaatab juba nädalaid vastu pealinna igalt teiselt bussiootepaviljonilt. Ta