Kolm Soome eksperti kommenteerivad kõige enam levinud arvamusi stressist. Stressiga on seotud mitmeid eksiarvamusi, kirjutab Tööheaolu. Nende ümberlükkamiseks paluti appi Soome neuroteadlane Minna Huotilainen Helsinki ülikoolist, vanemteadur Sampsa Puttonen Työterveyslaitos’est ja teadusuuringute juht Mika Pantzar Helsinki ülikoolist. 1. Stress on alati halb S. Puttonen: Stress ei ole hea, aga see kuulub elu juurde ja stressireaktsioonid aitavad meil

Aeg on taastumatu loodusvara. See, kuidas kodus toimid, mõjutab seda, kuidas toimid töö juures. See, kuidas kohtled inimesi tööl, mõjutab seda, kuidas kohtled perekonda ja sõpru. Reegel on see, et 80% kõigist sinu saavutustest on 20% sinu aega täitva tegevuse tulemus. Suuna aeg tegevusse, mis mis midagi tähendab. Ära lase

Kõik algab suhtlusest, kui suhtlus on huvitav – tekib sõprus (inimene hingele), kui sõprus on meeldiv, tekib lähedus (inimene kehale), kui lähedus toob rahu ja rahuldust – tekivad tunded ( inimene Sinu eluks) – Ja nii ON!

Ilusaid sõnu on kerge öelda. Ilusaid asju on kerge osta. Kuid ilusaid inimesi on raske leida. Ei, mitte väliselt ilusaid. Veidi meiki, veidi soengu sättimist, veidi riietust – ilu on kerge luua. Ilus inimene hingelt… Suure hingega… Armastava hingega… Hoolitseva hingega… Ilus inimene. Kui ta leiad, hoia teda! Öeldakse, et

Vahel olen kui päike… särav ja soe, hingelt suur ja samas olemuselt nii väike… Täis meeletut hellust ja valgust, tahaks, et kõigil siin ilmas oleks hea ja ei vaata kunagi kurbust enese sees… Vahel olen kui kuu… veidi külm ja kauge, kuu, mille ümber särab küll palju tähti, kuid mina

Et inimene suudaks sõidukit juhtida, peavad korralikult toimima tema nägemis-, motoorne ja kognitiivne funktsioon. Mis saab aga siis, kui mõni neist funktsioonidest saab kahjustada ja inimene muutub oma tervise tõttu liikluses ohtlikuks? ITK töötervishoiuarsti Karin Sarapuu sõnul on sõiduki juhtimisel oluline inimese kolme funktsiooni korralik toimimine. “Nägemisfunktsioon, motoorne funktsioon ja kognitiivne funktsioon

Uued kohustused, pidev nõue uusi asju õppida ja vastutuse kasv on see, mis võib ühtlasi panna suurenema ka naiste kehakaalu. Ja siinkohal on oluline rõhutada just mõju naistele, sest meestele sellist mõju ei näi olevat. Rootsi teadlased Göteborgi ülikoolist analüüsisid 3872 mehe ja naise andmeid pikaajalisest populatsiooniuuringust. Need andmed olid