LUULETUS 1
Meil on pƤkapikud kƤinud,
aga mina neid ei nƤinud,
nƤgin ainult kingipakke.
Nüüd ma hüppan rõõmust lakke,
tƤnama peab jƵulutaati,
tema ju need kingid saatis!
LUULETUS 2
Ma ei soovi lcd,
ma ei soovi bmw.
ei ma taha kingikotti
cd ja kodukino kƵlle.
minu sooviks oleks see,
et saaks 3 kohvikruusikest.
meidki peres 3
ja lahenduseks see just on.
LUULETUS 3
Küünal särab kuusepuul
PƤkapikul naerul suu
Keerab lumekraanid valla
Peidab pakid kuuse alla
LUULETUS 4
Kuusk, see sƤrab kulinaist
tuba tƤis on suminat.
Ootame ju jƵuluvana-
lubas teine tulla tƤna.
Suure kiingikoti seest
tahaks saada pakikest.
Ā LUULETUS 5
Kas on tƵesti tƵsi see,
pƤkapikk kƵik kingid teeb?
Et jƵuluvana aasta magab
ja siis jƵuluƵhtul kinke jagab?
Kas on tƵesti iga laps
terve aasta olnud kraps?
Olgu nii vƵi olgu naa,
salmi eest ma kingi saan!
LUULETUS 6
JƵuluvana kus sa oled,
oodand sind ma kaua olen,
kas sa tood ka kingi mulle,
vƵi pean kirja saatma sulle?
tahaksin vaid kelku uut,et
saaks teha sƵitu suurt.
LUULETUS 7
JƵuluvana tore mees,
habe pikk ja valge ees.
Astub majast majasse,
kinke jagab lastele!
LUULETUS 8
PƤkapikud hiilivad,
aknast tuppa piiluvad,
et teaks tore jƵuluvana,
mina polnud üldse paha:
terve aasta kasvasin,
jƵuluvana ootasin.
Nüüd võid tulla jõulumees-
laste kingid koti sees!
LUULETUS 9
Karud,siilid,jaaniussid,
panid uru peale sussid.
kui kord mƶƶdas olid iilid,
unest Ƥrkasid kƵik siilid.
NƤevad sussid seeni tƤis
pƤkapikk neilgi kƤis.
LUULETUS 10 (Sokisahtel ā Olavi Ruitlane)
Ćrge sokke pessu pange
Ćrge halba iial neile tahtke
Ćrge peske bumerange
Kui uusi sokke tƤis on sahtel
Sokininas elab haldjas
Temata ju jalg ei hinga
VƵta sokk ja pane jalga
VƵi sokihaldjas viksab kinda
Niiet- Ƥrge sokki pessu pange
Ćrge halba iial neile tahtke
Austraalias vƵib ju bumerange
Aga kodus sokke tƤis on sahtel
-
Tormi lugu jõluvanaleTere kallis jõulumees, sinu ees on Tormi mees. Hommikul kui silmad avan, kohe torman mööda maja. Trepist. üles, trepist alla, kohal olla ma ei malda. Kui sul kotis kommi leidub, ära hoia seda peidus. Magusaga olen sõber, see on täitsa sula tõde.
-
JƵuluimeImetillukene ingel liugleb siia-sinna JƤƤpitsist helbekesega ta lendleb tuulehoos Alati seal on ta ā kuhu keegi ei saa minna Inimlaste jaoks ta on kui leitud Ƶnneloos NƤe ā sƤrasilmselt lƤbi tuisu, ta tuleb sinu koju Toob südameisse rƵƵmu, puistab pƵuest valgust Meeli tƤidab jƵulurahu ā kƵik sƤrab seal kus pime SƵimes Jeesuslapse elu algus SEE ONGI JĆULU IME!
-
Moodne pƤkapikkTeed on lƶrtsivihmast mƤrjad, Ƶues juba hƤmarik Kaubamajas jƤrjekorras passib turris pƤkapikk. Rahvast on seal massidena, kassas saba kole pikk kirub oma bossi taga JƵuluvana asemik Miks on taat nii vanamoodne? Mul on palju parem plaan! Iseteenindusse hoopis kibekiirelt lƤhen ma!
-
Jõulu eelJõulu eel on maapind valge, õues pakane on karge, päkapikud käivad luurel, piparkoogid pannil suured. Verivorstid särisevad, küünlaleegid värisevad, ehitud on jõulupuud, lastel jõuluootus suur.
-
Vaikuse vƤrvLume langemise vaikuse vƵlu, ilma mƤrkamatagi mƤrgatav, sumbata lumedes paljajalu, ei taha eal sest unest Ƥrgata. tasa jƤƤtub kinnikasvand jƤrv, uisuterad nii peened liuglevad seal, kuulmatuid helisid kuuldes tekib vƤrv, vƤrv, mida silmad ei seleta eal. MƤrkamatut tegelast mƤrgates, vajun taas sügavasse unne, ja siis hommikul Ƥrgates, taipan ā see ongi jƵulutunne.
-
JõulurõõmKülmad ja lumerohked talveilmad, Need on vaid siis kui suled silmad. Must maa ei heiduta meie meelt, Ega lükka jõuluvana kõrvale teelt. Niisiis õigel päeval saabub taat, Tulgu ta linnast või hoopis maalt. Toob ta sära kõigi silma, Kinkidest ei jäta kedagi ta ilma!
-
Kana jõulukinkOlemas pole päkapikke, jõuluvana, seenemikke, on vaid pesalt lendav kana, pole tähtis see kui vana, pühadeks teil muneb mune, maitsev jõulutort neist tuleb, õnnis-magus jõuluõhtu, pärast poe või kohe põhku.
-
JõuluhoogTiliseb jälle aisakell, põhjapõdrad tormihoos. Eidel meel on õigehell, keetmata jäi jõhvikamoos. Taadil praest jõulupohmell, seista sirgelt on võimatu poos. Lumemememm see soe sell, soovib häid jõule kõigile üheskoos!
-
Päkapikk ja lumememmPäkapikk ja lumemm jälgisid üht valget akent hoovil roostes vana bemm kas see ongi nende rakend kus siis põdrad kuldne saan romu kindlalt annab otsad kuidas laps nii nänni saab murest käega löön ning ohkan kondiauruga ei jõua kaugelt kommid sussi peitu kui jään ilma⦠ka⦠ei nõua parem transport siiski leidku
-
Vaikelu JõulTare ühekorru`ne, aken ruudukuju`ne. Aken lahti, lapse pilk selle poole vahti. Kardin liigub, keegi kiiktoolis kiigub. Mis siin toimub? Kas siin miskit lahti põimub? Need on Jõulud, Jõulud head! Jõululõhna aknast veab, seda laps ja keegi sõna lausumatagi teab.
-
KingiootusJƵulumees, saani sees, meie poole oled teel. PƵhjust tulla meile külla on sul rohkemgi kui veel. Meil üks vƤike, Ƥge sell ootab sinu tulekut. Lumest puhtaks aitab teha sinu sooja palitu. Kuigi salmi lugeda tema veel ei mƵista, on kingikuhja kuusealla pƵhjust küll sul pista. āMiks?ā Sa küsid. Oi kui palju vastuseid on anda. Oskusi tal nƵnda palju, et kƵik see imekspandav. Küll need salmid tulevad, las veidi kasvab veel. Varsti-varsti luuletab ja rikas tema keel.
-
Esimesed jƵuludKƤes on eriline, erakordne aeg, mida saadab rikkalik, kolmekordne naer. JƵuluaeg on nüüdsest sinuga koos, jƵulurƵƵm ja ātunne sellest ülevas hoos. Oled meie pisike, oma pƤkapikk. Kas tƵesti olla saab see vƵimalik? Jah, nii on. Sel aastal sündis ime. VƵiks ƶelda, olen armastusest pime.
-
JƤtkusuutlikud kodanikudPƤkapikk meil sada aastat Otsind aknalaual susse Ta ei ole lapsi austand Ajand neid vaid hukatusse! Kommid siin ja kommid seal Kingid pikas, pikas reas No nii kohe tƵesti teps ju mitte Ei kasvata jƤtkusuutlikke kodanikke!
-
Jõulumehe suviJõuluvanal palju tööd, töötab päeval töötab ööl. Suur kingikott on tal, pruun ja natukene hall. Jõuluvana tahab sõitma minna, kaugesse Ameerika linna. Ta mõtleb miks maas pole lumi, kuid siis näeb,et praegu suvi. Jõulumees valmistus liiga vara, aga äkki püüaks suvel kala. Ei näkanud tal kala, kuna kohe hakkas tal palav. Jõulmehele ei meeldi suvi, kuna see ei paku talle huvi.
-
Jõuluvana tulekJõululaual aurav toit Verivorst ja kommikott Kuusel särab küünlake Käes on jälle jõuluke Jõuluvana juba tuleb Enda järel ukse suleb Kotist välja vätab kingi Isale tõi uue kingi Kingid kätte saime me Väga tore oli see Jõuluvana ukse avab Varsti jälle ukse taga
-
KülmTalvetee libe, härmatund maa. Tühjust on täis, vaikust on ka. Lumised aastad, tuisused teed, talvele vastu jalutan veel. Pihlamarjad jäätunud, kõvad kui kivid. Jälgede rajad metsa mind viisid. Seal litreis pajud, mil näritud oksad. Hääletult loojunud talvine päike, külmunud maapind veelgi rohkem.
-
Tuju heaksMis teeb kelle tuju heaks? Kas vennal nƤiteks jalgpall? Kes küll seda tarkust teaks? Kas mƵnel nƤiteks trill ja trall? Küsin emalt, küsin isalt, Kuid ikka kƵike ma ei tea. Siis edasi uurin ma visalt. Ćps mul ütleb: āJƵuluvanal hea meel kui oled ise hea.ā
-
Taatide mureLumetaadil vƤhe lund. Puistab helbeid peeni. Kuidas jƵulutaat tulla saab, kui lumi ei ulatu reeni? PƤeval pƤikestki vƤheke, vahel harva vaid sƤrab Ƶhtutaevas tƤheke.
-
JƵulud kooskuuselt küünlarasva tilgub meie pƤrsia vaibale porgand lubas seltsiks olla lumememme laibale lmataat ā sa pole ilma anna lund ja miinus kuut hƤrmatades armastab sind külm ja kaunis talvepruut
-
JƵulumeesLume peal on olemist. JƤlgedega tegemist. See ei ole koer, ei kass. Ukse taga suur, suur kast. Tooli peal on jƵulumees. Suur, suur habe temal ees. Vist tal oli raske tee! Jalgu puhkab jƵulumees.
-
Piparkoogimehe röömHüppas piparkoogimees rõõmsalt paksu lume sees. Aga varsti tema teeb rõõmu meie kõhu sees.
-
PiparkoogiteePiparkoogimaja sees elas piparoogimees. Ja see piparoogimees ennast leotas vee sees. Kuid siis vesi üle kees ja tast sai piparkoogitee.
-
LumeootusSaja lumi, saja, saja. Vahet pole üldse vaja. Esialgu aina saja. Siis saab tulla jõulumees tuhat kinki saani sees.
-
JõuluootusPäkapikud näevad unes lund. See on nende suurim tähetund, kohe üles ärgata kõiki lapsi märgata!
-
JõulumeesArmas, kallis jõulumees, sul on valge habe ees. Rudolf on sul saani ees, ise istud saanis sees. Kingipakid kotis sul, üle teie lendab kull. Sõit on pikk ja igav teil, millal kingid kohal meil? Meie juba ootame, millal sind me vaatame. Luuletusi loeme sulle, kingi vastu annad mulle. Kui lõpuks jõuad tagasi, siis memm sind ootab vagusi. Aasta pärast teele sa, asud uhkelt saaniga.
-
Perit KuppSƵidab sƵidab saanikene, mƶƶda jƵuluvana koduteed. JƵuluvana majakene aina lƤhemale jƵuab. Kui on saanikene kohal, siis meil jƵulud ongi kƤes! PƤkapikk on juba kƤinud, mulle sussi sisse pannud piparkoogimehikese. Aga juba homme, kuusekese all, ootavad meid kingitused, milles kƵik me unistused.
-
Kas see on rumalKas see on rumal, kui ta usub et on olemas jumal. Et meid ümbritsevad inglid ja päkapikud toovad kingid. Aga kui meid ümbritsevadki inglid ja päkapikud toovad kingid ning kuskilt jälgib meid jumal siis ta ei ole ju rumal.
-
Meie pere jƵuludJuba kuid ja pƤevi varem hinge hiilib vaikne Ƶud: vargsi, aga vƤƤramatult lƤhenemas ākuri jƵulā. JƵuluks kogutakse kokku üha suurenev vahmiil, sƶƶgid-joogid, kingitused, kuusk ja kasside diviis. Süldi jaoks jƤƤb liiga vƤikseks kƵige suurem keedupott. Keldris nƤrib jƵuluƵuna mƵnuledes priske rott. Vahel veel ka südaƶƶsel poiste kƤtes vingub saag, aga lƵpuks igal aastal jƵulupuu meil tuppa saab. Laual praad ja verivorstid, kapsas, kƵrvits, pohlamoos. KƵige tƤhtsam ā ümber laua on kƵik kallid jƤlle koos.
-
IlmalikVahel on tuul ja vihm, mõnikord päike ja lumi Eestimaa pirtsakas talves jõulude tulekuni. Pühade saabudes leebub kõige kurjemgi raju. Rahu ja armastus täidab inimhingi ja maju.
-
Soov JƵuluvanaleOh, kallis JƵulutaat, kas oskad mulle kosta, kas tood mu kodukese ostja. Kaks tuba, kƶƶk ja panipaik, kƵik muu, mis igatseda sain, ses kodus koos ja seal on hea, ka aianurk, puud, pƵƵsad peal. Seal suvel kuuled linnulaulu ja talvel pakanegi paugub. Seal tunned: elad nagu maal, kuid linna moodi asju aāad. KƵrval asub Intsikurmu, kus laval tihti mƵni hurmur. Oh, JƵulumees, mul ostja too, vƵi Ƥra üldse lootust loo! Ei taha nipet-nƤpet-asju, need vƵid pista oma tasku!
-
ImelikKell sai neli ja Ƶues on pime, kuid jƵuluaeg siiski on imeline.
-
SelgusMetsaäär on puude jalust valge, sajupilved tiirlevad ja vahetavad külge. Vihma puudutus saab üle hetke lumeks, must ja paljas muutub äkki imeks. Valgus tuleb, ei kusagilt ja kõikjalt, rusuv pimedus ei mõjugi nii võikalt. Valge õrnus annab hinge hellust aitab elada ja õhku ilmub selgust. Selgust sellest, et veel jõuluaeg on alles. Andeksandmine ja headus kõigis meis, mõistmine ja lähedus on armsais hingedes ja inimestes, sinu ümber käivais teis.
-
PƤkapikudPƤkapikke vƤga palju, omavahel teevad nalju. Ćks on peen ja teine paks, pikkuseks neil ainult vaks. MƵni kaunim, mƵni kole, vahet sellel üldse pole. Ćhine kuid kƵigil see, maiust toovad lastele.
-
Kurbus ei takista mindKallis jƵuluvana mul pole isa, PƤrast tema surma tuli mul pisar. Tahan jƵuludeks kustutada kurva meele, Ja Ƥra unustada kurbuse keele. Ćnneks kƵik toetavad mind, Ning loomulikult kƵik armastavad sind. Aga jƵuludeks tahan kaelakeed, Ilusad on ju need.
-
JƵuluvana mƵistatusJƵuluvana ukse ees, sest suusarajal pole teed. Ta tƵi mulle uued uisud, tulles lƤbi suure tuisu. PƤrast aknataga nƤgin ma, et midagi on viltu ka. JƵluvana oli hoopis, vanaisa Audi roolis.Ā
-
Talve iluTalvises vaikuses sƤtendab lumi. On see siis ilmsi vƵi on see uni. Mu ees on kƵrgetest kuuskedest sein. Ei ole see mure, ei ole see leinā¦. Lihtsalt seisan ja vaatan vaid. JƤƤtuksin justkui sedamaid. Olen jƤrsku talvega üks ja ei tahagi küsida miks.
-
JõuludLaual jälle mandariinid, pähe tulevad mul riimid. Kas on tõesti jõulud käes? Jõulukaunistusi kõikjal näed! Päkapikud salamahti hommikuti peavad vahti et saaks ema tuua kommi, maiustusi muudki nänni. Tean ma seda ammu juba et on emal päkapiku luba, asendada neid me kodus. Ja kui tuleb jõuluvana jõululaual aurab kana. Verivorst ja hapukapsas ei seal puudu seapraad. ja kui kingikoti avab taat⦠Kõik on ootel: Mis ma saan?! Luuletus on peast läinud nagu tuul on üle käinud jõulutaadil otsa vaatan punastan ja kallistusega ma oma kingi lunastan.
-
TeelMa läbi lume astun. Mäest veel alla laskun. Mis sest, et tee on pikk ja ootab igavik. Ma taamal näen üht linna. Tahaks jõuda sinna. On lumehelbed mu näol ja tagajärg igal teol.
-
JƵululuuleJƵulud on luule Luule toob tule, tule teeme ahju, ahju paneme prae. Praad on jƵulud ja jƵulud on luule Luule toob tule
-
Tƶine jƵulukuuLumi maas novembrikuus, pƤkapikud eeltƶƶd teevad, akna taga lapsi jƤlgivad, nimekirja kirja panevad! JƵuluvanal kiire aeg, magada ta ei saa, Ƶnneks on tal pƤkapikud, kes teda igati toetavad!
-
JõuludJõulud on varsti käes, kingitused laste käes. Jõuluvana ukse taga, lapsed ootavad ju teda. Jõulud on tore püha, järgmiseks ootavad kevadpühad.
-
Ema taheJƵuluvana, mul on palve, Ƥra pane pahaks, kuid mu ema sellel talvel jubedasti tahaks, et mu laud nƤeks vƤlja sile nagu peegel ja et sellest saada vƵiks uue aasta reegel.
-
Päkapikud sussi seesPäkapikud sussi sisse kommi panevad, lapsed aga hommikul need nahka panevad. Imestavad, kes on käinud küll siin sussi sees? See vist oli väike päkapikumees! Huvitav, kas päkapikud ampsu võtta võivad ja kas päkapikkudel ka päkapikud käivad?!
-
Kiri JƵuluvanaleTƵlla ees meil tormab neli poritƤkku, poritƵlla kutsar saab neilt pori nƤkku. Poripostipoisil kott on pori tƤis, tƤhtsal saadetisel porikarva pƤis. Mudakyla vanem soovib jƵuluks lund, hallist sopasoolast kƵik on kyllastund. JƵuluvana, paluks talve vagusat, langegu me maale kylma magusat.
-
Ongi käesKus mu jõud? Kus mu luud? Ongi käes jõulud ju. Tarvis tuba pühkida, ennast puhtaks nühkida, sest, et vaat- ukse taga seisab Jõulutaat!
-
JƵuluƵhtulJƵuluvana uksele koputas, meie Muki saba liputas. Ema kƤega lehvitas, isa Ƥra ehmatas. Mina salme ritta sean, sest kinke saama pean.
-
Tere, sƵber, JƵulumeesTere, sƵber, JƵulumees mina jƤlle Sinu ees, mul salmid on peas ja laulud suus nagu ikka ja alati jƵulukuus- aga seda ma ei tea, kas mul kingiga veab enda arust olen olnud pƤris heaā¦
-
JƵulukuuskJƵulukuusk on ilus suur, See vist ongi asja tuum. Kuusele ehted annavad sƤra, Kuid siiski inimesed ā on ilusamad tƤna!
-
JƵulusoov kogu Eesti rahvaleOma hinges soovin teile kƵigile head, mis siis, et teid endid ma üldse ei tea. Elame kƵik ju siin pƤikese all ā meil sarnased mƵtted, saapad, kƤpikud, sall. Igasse peresse kus on nukrust, loodan, et jƵuab mu südamesoov. KƵrgem vƤgi, kui olemas oled, siis palun: āVƵta nende muredest vƤhemalt pool!ā āSaada neile midagi, mis hinge tooks rƵƵmu, anna neile lootust Ƥratavat sƵƵmu. Saada nende teele keegi kes nƤeb, nƤeb ja ulatab abistava kƤe.ā Kingin teile kƵigile oma parimad soovid, mis siis, et te nimesi üldse ei tea. Sama Kuu ja samade tƤhtede all.. ..soovime kƵik üksteisele head!
-
Rudolfi vƵitlus kaalugaRudolf vƵttis kaalust alla, keeled lƶƶvad tilla-talla. Varsti jƤlle aasta mƶƶdas, Rudolf ennast paksuks sƶƶmas