2020. aasta septembris diagnoositi toona 65aastasel Annel Põhja-Eesti Regionaalhaiglas (PERH) äge leukeemia. Vähist saadi jagu keemiaraviga. Kuna leukeemia tuleb pahatihti tagasi, soovitati talle vereloome tüvirakkude siirdamist. Selleks kasutatakse doonori tüvirakke. Siirdamine toimus kaheksa kuud hiljem – 2021. aasta mais Tartu Ülikooli Kliinikumis. Viis nädalat hiljem pääses Anne haiglast koju kosuma.

Tartu Ülikooli teadlased töötavad koos praktiseerivate proviisorite ja farmaatsia erialaorganisatsioonidega välja ravimite kasutamise hindamise teenust, mille eesmärk on nõustada viit või enamat ravimit võtvaid patsiente. Esimesed katsetused on olnud edukad ja patsiendid on teenusega rahule jäänud. Farmaatsiadoktorant Anita Tuula sõnul on Eestis üle 70-aastaste patsientide hulgas 65% neid, kellel on

Sellest nädalast piirab Tartu Ülikooli Kliinikum teatud erialadel plaanilist kirurgilist haiglaravi. Piiramise vajadus tuleneb täiendava COVID-19 osakonna avamisest. „Üle Eesti on tervishoius keeruline olukord, nii ka Tartu Ülikooli Kliinikumis. Viimasel nädalal on kliinikumi hospitaliseeritud igapäevaselt üle kümne isolatsiooni vajava COVID-19 patsiendi. Seetõttu on kliinikumis 14. veebruarist avatud täiendav COVID-19 osakond

Punane COVID-19 ohutaseme kehtestamise eesmärk on ennekõike SARS-CoV-2 viiruse leviku takistamise haiglaruumides, olgu selleks delta või omikron variant. „Jälgides mitu nädalat järjepidevalt kasvavat nakatunute arvu riigis ning nähes, et ka haiglaravi vajadus liigub kasvavas joones, on põhjendatud ettevaatusabinõu kehtestada haiglaruumides kliinikumi kõrgeim ohutase,“ selgitas Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuht dr Andres Kotsar.

Eelmisel aastal käivitas Tartu Ülikool reovee analüüsil põhineva SARS-CoV-2 eelhoiatuse seiresüsteemi, mis andis epidemioloogidele olulist infot koroonaviiruse leviku kohta. Uuest aastast võtab Terviseamet ülikoolilt uuringu üle. Terviseameti keskkonnatervise osakonna nõunik Merli Jõemaa selgitas, et Tartu Ülikooli eesmärk oli SARS-CoV-2 reoveeseire süsteemi välja töötamine ja meetodi arendamine. „Plaan nägi ette, et

Kaks rasedat võitlevad üliraskes seisus Tartu ülikooli kliinikumis oma elu eest. Korduvad operatsioonid. See on vaatepilt, mida ka kogenud naistearstid ei mäleta. „Eelmisel aastal ei näinud me midagi nii hullu kui nüüd. Kuna teada on, et deltatüvi põhjustab rasedatel palju rohkem komplikatsioone ja rohkem rasedaid satub intensiivraviosakonda, siis pole ime,

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus otsustas katkestada plaanilise statsionaarse ravitöö 25. oktoobrist, et katta suurenenud COVID-19 haiglaravi vajadust ning tõsta ravivõimekust. „Oleme jõudnud olukorda, mil nii kliinikumi kui ka teiste Lõuna meditsiinistaabi haiglate COVID-19 voodikohtade täituvus on 100% piiril. Arvestades viimaste nädalate nakatumisnäitajaid ja pidevat haiglaravi vajaduse kasvu COVID-19 tõttu, tuleb

Kuigi Eestil on olnud kasutada piisavalt vaktsiine, et ennetada kõige haavatavamate elanike haigestumisega kaasnevat haiglate ülekoormust, on Covid-19-sse raske haigestumise eest endiselt kaitsmata 120 000 vanemaealist inimest. Tartu Ülikooli rektori professor Toomas Asseri sõnul on plaanilise ravi tagamiseks vaja uut viisi, kuidas aidata veel kaitsepookimata inimestel jõuda vaktsineerimisotsuseni. Eestis on

Meritsa sõnul tuleks eakatele kolmanda doosi manustamisega alustada võimalikult kiiresti. Praeguseks pole tema hinnangul kahtlust, et 1.Tõhustusdoosiks ei ole vaja vaktsiini delta või muule tüvele kohendada. Pfizeri doos on sama kui algsel doosil, Modernal kaks korda väiksem. 2.Tõhustusdoos tõstab antikehade hulka võrrelduna teise doosi järgse ajaga. Tõus on suurem vanematel