Riigikogu võttis vastu avalduse, millega kuulutas Moskva patriarhaadi Venemaa agressiooni toetavaks institutsiooniks ja arutas22 Riigikogu liikme esitatud kirjalikku nõuet umbusalduse avaldamiseks haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele. Umbusaldusavalduse arutelu Kirjalikku nõuet umbusalduse avaldamise kohta tutvustas Martin Helme, kelle sõnul on haridus- ja teadusminister Kristina Kallas kaotanud usalduse ministrina. Helme esitas argumendid,

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda sõnul puudutab taudivabadus kahte laialdaselt levinud viirushaigust. „VHS (viiruslik hemorraagiline septitseemia) ja IHN (nakkuslik vereloomeelundite nekroos) on põhjamaades vikerforellikasvandustes laialdaselt levinud haigused ning kujutavad ohtu ka Eesti forellikasvandustele. Haiguspuhangu korral põhjustavad haigused kalakasvandustes suurt suremust ja ulatuslikku majanduslikku kahju.

Munandi laskumishäire ehk krüptorhism esineb umbes 2–3 vastsündinud poisslapsel sajast. Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi inimese geneetika õppetooli uuring koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliinikuga näitas, et üllatavalt suurel osal viljatutest meestest on lapsena diagnoositud munandi laskumishäire. Õigeaegne sekkumine aitab tulevikus lahendada viljatusprobleeme ja ennetada haruldaste kasvajate riski. Eestis kontrollitakse

Euroopa kõrghariduseksperdid tõdesid täna Tallinnas rahvusvahelisel seminaril, et kiired muutused ühiskonnas ja tööturul muudavad ka õppimist ja ameteid ning seetõttu on vaja pidevalt hinnata ja prognoosida, millistele tulevikuoskustele peab haridussüsteemis tähelepanu pöörama. Seminari avas Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Renno Veinthal, kes märkis, et iga õppija peaks omandama teadmised ja oskused oma

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon arutab täna algusega kell 14.30 avalikult Euroopa Liidu algatust, mille eesmärk on suurendada Euroopa rolli usaldusväärse tehisintellekti arendamise vallas. Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Liisa Pakosta sõnul on komisjonil avaliku päevakorrapunkti raames kavas arutada, kuidas toetada Euroopa konkurentsivõimet tehisintellekti valdkonnas ning anda tehisintellekti arendavatele Eesti

Jämesool, mis koosneb käärsoolest ja pärasoolest, võib olla koht, kus vähirakud tekivad ja arenevad, moodustades käärsoole- või pärasoolevähi. Tartu Ülikooli Kliinikum toob välja, et käärsoolevähk ja pärasoolevähk kuuluvad ühisnimetuse alla jämesoolevähk. Käärsoolevähi sümptomid hõlmavad sageli kõhupuhitust ja täiskõhutunnet, eriti pärast söömist, rohkelt soolegaase, iiveldust, oksendamist, kõhulahtisust, mis vaheldub kõhukinnisusega. Patsient

Kolmapäeval, 10. aprillil kell 16.15 peab Tartu Ülikooli rakendusliku materjaliteaduse professor Tarmo Tamm ülikooli muuseumi valges saalis inauguratsiooniloengu „Polümeermaterjalid ja elu: mis järgneb plastiajastule?“.  Võib liialdamata öelda, et kõik inimesed kasutavad iga päev polümeermaterjale. „Väga suured molekulid, osalise kristallilisuse tõttu kergesti deformeeritav struktuur ning varieeruvad füüsikalised ja keemilised omadused teevad

Kuigi konfliktid võivad tunduda ebameeldivad, siis teadlaste sõnul on need laste arengu seisukohast vajalikud. Täiskasvanute puhul võimaldab konflikt tõsta suhte kvaliteeti ja lähedust ning parandada teineteise mõistmist. Tartu Ülikooli arengupsühholoogia teadurid Anni Tamm ja Pirko Tõugu uurisid peagi ilmuvas teadusartiklis konflikti narratiive. Tamme sõnul kipub olema nii, et lahkhelisid peetakse

Kogemus Inimesele, kes püüab vabaneda sõltuvusest, loeb iga väike samm või muutus. Sotsiaaltöötaja saab leida parimad toetamisvõimalused ning julgustada ja motiveerida inimest sellel teekonnal. Töötamine sõltuvushäirete keskuse meeskonnas on andnud palju häid kogemusi, mida tahaksin jagada. Eerika LuukasTartu ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliiniku sotsiaaltöötaja Inimeste kuulamine ja probleemidele lahenduste otsimine on meeldinud

4. märtsil oli rahvusvaheline rasvumise teadvustamise päev. Tervise Arengu Instituudi (TAI) Eesti õpilaste kasvu uuringu tulemused näitavad, et üha enam Eesti õpilastest on liigse kehakaaluga. 2022. aastal ellu viidud uuringu kohaselt on esimese, neljanda ja seitsmenda klassi õpilastest 31% liigse kehakaaluga. Seejuures näitas uuring jätkuvalt muret tekitavat suundumust, et esimestel