Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda sõnul puudutab taudivabadus kahte laialdaselt levinud viirushaigust. „VHS (viiruslik hemorraagiline septitseemia) ja IHN (nakkuslik vereloomeelundite nekroos) on põhjamaades vikerforellikasvandustes laialdaselt levinud haigused ning kujutavad ohtu ka Eesti forellikasvandustele. Haiguspuhangu korral põhjustavad haigused kalakasvandustes suurt suremust ja ulatuslikku majanduslikku kahju. Mõlemaid viirushaiguseid on Eestist ka varasemalt leitud ning nende vastu puuduvad vaktsiinid ja ravi“, selgitas Kalda.
PTA vesiviljeluse valdkonna peaspetsialisti Erik Ahlbergi sõnul koguti taudivabaduse tõestamiseks aastatel 2020–2023 seire raames proove vesiviljelusettevõtetest ja looduslikes kalapopulatsioonidest Pärnu, Kunda ja Narva jões ning lisaks Läänemerest püütud kilul ja räimel. „Kokku analüüsiti aastate jooksul 704 proovi ning kõik proovid osutusid negatiivseks.“ Senini on ametlik taudivaba staatus VHS suhtes Taanis, Iirimaal, Küprosel, Soomes, Rootsis ja Põhja-Iirimaal, nendest IHN taudivabad riigid on Iirimaa, Küpros, Soome, Rootsi ja Põhja-Iirimaa. „Antud taudivaba staatus annab Eesti vesiviljeluse sektorile parema konkurentsivõime,“ lisas Ahlberg.
Põllumajandus- ja Toiduamet tänab Eesti kalakasvatajaid, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit, Eesti Maaülikooli ja Tartu ülikooli, kes antud projekti panustasid.
Statistikaameti andmetel on Eestis enim kasvatatud ja müüdud kalaliik vikerforell. 2022. aastal müüdi 677 tonni vikerforelli, rahalises väärtuses ulatus toodang 3,9 miljonit euroni ja see moodustas 85% kogu müüdud kala kogusest.
