Üle-euroopaline üliõpilaste küsitlusuuring EUROSTUDENT 8 näitab, et Eesti üliõpilaste keskmised väljaminekud on kasvanud kiiremini kui sissetulekud, mistõttu nende rahaline tasakaal on habras. Vaimse tervise probleeme tajub endal 16% üliõpilastest ja nende osakaal on viimaste aastatega oluliselt suurenenud. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas tõdes, et üliõpilaste rahalise toimetulekule tuleb rohkem tähelepanu
Loe edasi »Search Results for: haridus- ja teadusministeerium
Eesti keelenõukogu: Seto ja võro keelt võiks saada märkida registritesse emakeelena
Eesti keelenõukogu tegi ettepaneku töötada välja ettepanekud seto ja võro keelele õigusliku staatuse leidmiseks ning lisada rahvastiku- jm registritesse võro ja seto keele emakeelena valiku võimalus. Eesti keelenõukogu esimees Birute Klaas-Lang saatis haridus- ja teadusministeeriumile ning kultuuriministeeriumile kaheksa ettepanekut, mis sõnastati pärast keelenõukogu 15. mai kohtumist Setomaa valla ning Seto
Loe edasi »Valitsus kinnitas kitsa sanktsioonierandi Vene tudengitele, arstidele ja teadlastele
Valitsus kiitis heaks sanktsioonierandi, mille järgi saavad enne Venemaa täiemahulise agressiooni algust Ukrainas Eestisse tulnud Venemaa ja Valgevene kodanikest tudengid, arstid ja teadlased taotleda uut elamisluba. Sanktsioonis erandi tegemine ei tähenda automaatset elamisloa saamist. Iga taotlust vaadatakse eraldi ja hinnatakse, kas inimesel on alust saada uus elamisluba. Täpsemalt tehakse sanktsioonis
Loe edasi »Sotsiaalministeerium jätkab perepõhise asendushoolduse arendamist. Ülevaade ettepanekutest
Sotsiaalministeerium pakub lahendusi kitsaskohtadele, mis takistavad täna perepõhise asendushoolduse edenemist. Ülevaate ettepanekutest teeb perede heaolu ja turvaliste suhete osakonna nõunik Helen Jõks Vabariigi Valitsus kinnitas 23. veebruaril 2023 Heaolu arengukava 2023–2030, mis seab pere-, sotsiaal- ja tööpoliitika strateegilised eesmärgid järgnevateks aastateks ning määrab tegevussuunad nende saavutamiseks. Üks heaolu arengukava eesmärke
Loe edasi »Iga kuues õpetaja on nõutava kvalifikatsioonita
Seaduses sätestatud kvalifikatsiooninõuetele mittevastavate õpetajate osakaal on viimased seitse aastat kasvanud ning praeguseks on juba rohkem kui kuuendik kõikidest õpetajatest nõutava kvalifikatsioonita. Eesti keele oskuse nõuete kehtima hakkamisel võib oodata selliste õpetajate arvu edasist suurenemist. Haridusministeeriumi andmete kohaselt oli 2016/17 õppeaastal 13,46 protsenti kõigist õpetajatest ilma nõutava kvalifikatsioonita. Järgnevatel aastatel on see
Loe edasi »Riigikogu alandas turvatöötajate vanuse alampiiri
Riigikogu võttis eilsel istungil vastu neli seadust, mis hõlbustavad paberivabale kohtumenetlusele üleminekut, reguleerivad piiriülestes tsiviil- ja kaubandusasjades tõendite kogumist ja dokumentide kättetoimetamist, loovad välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamiseks õigusliku raamistiku ning alandavad ühe aasta võrra turva- ja valvetöötajate vanuse alampiiri. Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse (paberivabale
Loe edasi »Rae riigigümnaasium ja spordihoone said nurgakivid
17. jaanuaril said omale üheskoos nurgakivid Jüri alevikku loodavad Rae riigigümnaasium ning Tuule spordihoone, kus hakkavad õppima ja sportima pea 600 gümnasisti. Rae riigigümnaasium aadressil Aruküla tee 22 ja Tuule spordihoone aadressil Talli tn 2 valmivad 2024. aastal. Koolihoone on planeeritud kuni 540 õpilasele, ligi 60 õpetajale ja muule koolipersonalile.
Loe edasi »Mailis Repsi kohtuasi jätkub märtsi lõpus
Täiendus 2.03.2023 Jaanuaris lükati kohtupidamine toona viimaseid kuid lapseootel poliitiku Mailis Repsi üle edasi, kohtu teatel jätkuvad istungid 23. märtsil. Mailis Repsile esitatud kriminaalsüüdistus koosneb seitsmest erinevast niinimetatud osateost, neist kolm on seotud omastamise ja ülejäänud kelmusega. Jaanuaris lükati kohtupidamine toona lapseootel Repsi üle edasi. Veebruaris sünnitas Reps kaksikud. Harju
Loe edasi »Ajutise kaitse saanud sõjapõgenike arv kahekordistub, kuni 75 000 inimeseni
Siseministeerium prognoosib 2023. aasta lõpuks Eestisse 75 000 sõjapõgenikku, kes on taotlenud ajutist kaitset. Haridus- ja teadusministeerium leiab, et kui see prognoos tõele vastab, tuleb üle minna mitmes vahetuses õppimisele või distantsõppele. Viimase, 6. novembri seisuga oli Eestis ajutise kaitse saanud sõjapõgenikke 39 277 ehk ligi kaks korda vähem, kui
Loe edasi »Kokku prognoositakse järgmiseks aastaks Eestis kuni 75 000 sõjapõgenikku.
Kokku prognoositakse järgmiseks aastaks Eestis kuni 75 000 sõjapõgenikku
Loe edasi »