Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon peab täna avaliku istungi, et saada ülevaade Ukraina sõjapõgenike abistamisest ja sellega seotud kuludest. Erikomisjoni esimehe Tõnis Möldri sõnul soovib komisjon ülevaadet sel aastal Ukraina sõjapõgenike toetamiseks mõeldud raha kasutamisest, aga ka sellest, kui palju vahendeid on põgenikele ette nähtud järgmisel aastal. “Külmade ilmade saabudes võib

Kolmapäeval  algas Eestis Ukraina sõjapõgenikest kutseharidusega õdedel rakenduskõrgharidusõpe õe õppekaval. Tervishoiu kõrgkoolide ja riigiasutuste koostöös spetsiaalselt Ukraina õdede jaoks loodud tasemeõppeprogramm annab neile võimaluse Eestis oma erialasel tööl jätkata, ütles sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler dr Heidi Alasepp Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis toimunud pidulikul aktusel.   Asekantsler dr Heidi Alasepp tänas Ukrainast tulnud

Kokku asub 2022/2023. õppeaastal üldhariduskoolide statsionaarses õppes õppima ligikaudu 158 000 õpilast ehk 1500 õpilast rohkem kui eelnenud õppeaastal. Esimesse klassi läheb tänavu ligi 14 000 õpilast. Üldhariduskoolide õpilaste arvu kasvutrend jätkub, kuid see tuleneb gümnasistide arvu kasvust ja samal ajal on põhikoolis oodata hoopis õpilaste arvu vähenemist. Piirkonniti on

Ka algaval õppeaastal jätkub koolides kiirtestimine, kuid seda usaldusmeetmena ning soovitus on anda õpilastele testid koju kaasa; kooliaasta alguse puhul peetavate aktuste osas ministeerium piiranguid ei sea, kuid annab soovitada pidada neid võimaluse korral õues.  Haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Kristi Vinter-Nemvaltsi sõnul saavad koolid vajalikud kiirtestid riigilt tasuta ning nende

Sügise tulekuga on tõenäoline koroonaviiruse laiem levik. Koolides jätkatakse kiirtestimisega ja loodetakse nii distantsõpet vältida, ütles haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas (Isamaa). Kui 1. septembril õpilased taas koolimajja kogunevad on paratamatu, et nendega võib kaasa tulla koroonaviirus. Et viirus kulutulena levima ei hakkaks plaanib haridus- ja teadusministeerium koolid taas varustada

Tänases Eesti Ekspressis ilmus ametist lahkunud haridus- ja teadusminister Liina Kersna arvamuslugu „Mõtteid tuleriidalt ehk vastutuse võtmisest. Kus on terviseameti kobarkäki korraldaja nägu ja nimi?“, mis sisaldab mitmeid eksitavaid väiteid. Kersna sõnul pidi haridus- ja teadusministeerium hankima koolidele kiirtestid, mida sotsiaalministeerium ja terviseamet ei pakkunud. Samuti väidab Kersna, et terviseamet pakkus

Peaminister Kaja Kallas teatas, et on haridus- ja teadusminister Liina Kersna tagasiastumisavalduse kätte saanud, aga ei vii seda veel presidendile, sest soovib enne uue valitsuskoalitsiooni kokku leppida. Kallas ütles, et praeguses olukorras on mõistlik ära oodata, kuhu jõuavad erakonnad koalitsioonikõnelustega. “Seni, kuni pole uues koalitsioonis kokku lepitud, ei ole mõtet

Eesti Haridustöötajate Liidu värske uuringu kohaselt on väikese palga ja ülekoormuse tõttu ligi 60 protsenti Eesti õpetajatest kaalunud töölt äraminekut ning 92 protsenti on kogenud läbipõlemist. Eesti õpetajaid hoiab endiselt ametis armastus õpetajatöö vastu, aga ka kõrge vanus ja lähenev pension, vahendab BNS. Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) viis 1700 õpetaja

Haridus- ja Teadusministeerium saab riigi lisaeelarvest üle 77 miljoni euro, millest suurem osa läheb Ukrainast tulnud sõjapõgenike haridusega seotud kulude katteks, sealjuures ligi 7 miljonit eurot lisarahast on mõeldud eesti keele õppe võimaluste laiendamiseks. Haridus- ja teadusminister Liina Kersna sõnul on praegu Eesti haridusasutustesse jõudnud ligi 5000 Ukrainast tulnud last ja noort

Haridus- ja Teadusminister Liina Kersna kohtus Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Eesti Haridustöötajate Liidu esindajatega, et alustada konsultatsioone üldhariduskooli õpetaja 2023. aasta töötasu alammäära teemal. Minister Liina Kersna ütles, et me ei tohi leppida sellega, et Eesti õpetajate palk on OECD riikides üks madalamaid. „Oluline on leppida riigi eelarvestrateegias kokku vajalikud