Eesti keelenõukogu tegi ettepaneku töötada välja ettepanekud seto ja võro keelele õigusliku staatuse leidmiseks ning lisada rahvastiku- jm registritesse võro ja seto keele emakeelena valiku võimalus.
Eesti keelenõukogu esimees Birute Klaas-Lang saatis haridus- ja teadusministeeriumile ning kultuuriministeeriumile kaheksa ettepanekut, mis sõnastati pärast keelenõukogu 15. mai kohtumist Setomaa valla ning Seto ja Võro
Instituutide esindajatega.
Keelenõukogu hinnangul tuleks analüüsida igakülgselt lõunaeesti keelte (võro, seto) seisundit ning töötada välja ettepanekud neile õigusliku staatuse leidmiseks; koostada asjakohane õiguslik, sotsiolingvistiline ning rahaline mõjuanalüüs.
Teiseks tuleks rahvastiku- jm registritesse lisada võro ja seto keele emakeelena valiku võimalus.
Keelenõukogu soovitas ka toetada lõunaeesti keelte õpet lasteaedades, keelepesades, koolides. Selleks tuleks lisatasustada õpetajaid Kagu-Eestis võro ja seto keele ja kultuuri õpetamise eest.
Toetada tuleks keeleõppematerjalide loomist ja lõunaeesti keelte õpetajate ettevalmistamist. Samuti Võro Instituudi ja Seto Instituudi tegevust, sh keelespetsialistidega ning seto rahvalaulu leelotraditsiooni hoidmist ja uurimist.
Veel soovitas keelenõukogu toetada võro ja seto keeleandmestike, keeletehnoloogia ja digitaalsete vahendite loomist ja kasutamist. Ning koostada tuleks põliskeelte aastakümne riiklik tegevuskava.
Selgituses märgib Birute Klaas-Lang, et koos võro ja seto keeleprobleemide käsitlemisega on asjakohane analüüsida kogu ajaloolise lõunaeesti keeleala (sh mulgi ja tartu keele) olukorda ning leida iga piirkonna eripära arvestavaid lahendusi.
“Rahvusvahelise põliskeelte aastakümne riikliku tegevuskava objektiks on lisaks lõunaeesti keeltele muud Eesti põlised keele ja murded ning samuti soome-ugri jt põliskeeli toetavad tegevused teistes maades,” märkis ta.
Err.ee
