Kaks kolmandikku toimetulekutoetuse saajatest on viimase aasta jooksul kogenud makseraskusi, neist 82% on kokku puutunud võlgnevusega rohkem kui kahel korral, selgus sotsiaalministeeriumi poolt tellitud ja Poliitikauuringute Keskuse Praxis poolt läbiviidud küsitlusest. Loe ka: Toimetulekutoetust saavate inimeste arv kasvab hüppeliselt 66% toimetulekutoetuse saajatest on viimase aasta jooksul olnud makseraskusi. Ligikaudu kolmandiku

Nii üldine hinnatõus kui vajadus lasteaiaõpetajate palka tõsta suurendavad omavalitsuste kulusid ja selle mõjud jõuavad ka lapsevanemate rahakotti, sest mitmel pool tõstavad omavalitsused kulude katmiseks lasteaia kohatasu. Alanud aastast tõstis riik õpetajate palga alammäära 1412 eurolt 1749 eurole. See aga tähendas omavalitsustele poolkohustuslikku lasteaiaõpetajate palga tõstmist: nimelt maksab riik omavalitsustele

2023 aastal tõusevad lastetoetused, peretoetused ning üksikvanematoetus. Kuni juuni lõpuni jätkub haiguspäevade varasem hüvitamine. Alampalk tõuseb 725 euroni, keskmine pension 703 euroni, ning hakkab kehtima tulumaksuvabastus 704 eurot kõigile pensioniealistele, sellega muutub keskmine pension tulumaksu vabaks. Hooldekodude kohatasu muutub taskukohasemaks, selle saab tuleval aastal keskmise pensioni eest. Lisaks kompenseeritakse hooldekodudele

Kuigi perehüvitiste seaduse, millega tõusevad nii esimese ja teise lapse kui ka lasterikaste perede toetused, väljakuulutamine on vanematele suureks kergenduseks, kinnitab Isamaa erakonna esimees Helir-Valdor Seeder, et ka järgmises Riigikogu koosseisus kavatseb Isamaa seista perede elujärje täiendava parendamise ning perepõhise maksureformi eest. Kui Eesti Päevaleht detsembri lõpus poliitaasta kokku võttis,

Ametiühingute maailmaorganisatsiooni juhiga kohtunud tervise- ja tööminister Peep Peterson kritiseeris keskpanku intresside liiga kiire tõstmise pärast, sest “see võtab keskklassilt kodud ja kärbib tavatöötaja palgatõusu ega lahenda ka inflatsioonilaine tuumprobleemi, milleks on energiapuudus“. Petersoni sõnul kustutab Euroopa Keskpank tuld bensiiniga ja kaotajaks on keskklass ning ühiskonna nõrgemad. “See, et Eesti inimeste ostujõust on

Elekter ja gaas kallinesid möödunud aastal Eestis jämedalt kaks korda ning sellise hinnatõusuga tõuseb Eesti ülejäänud Euroopast selgelt esile. Toiduainete hinnatõus on maailmaturul stabiliseerumas ning peamine küsimus seisneb selles, mis saab energiahindadest. Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2022. aastal 2021. aasta keskmisega võrreldes 19,4 protsenti. Enim kallines energia ja selle mõjul

Täiendus 17.01.2023 – Reeglite järgi tohib kiirabiga haiglasse toodud inimese ooteaeg olla kuni pool tundi ja kriitilise tervisehäda korral 15 minutit, kuid pealinnas aina süveneb probleem, et haiged ootavad mitu tundi kiirabiautos tohtri jutule saamist. Erakorralise meditsiini osakondade (EMO) kinnitusel on patsientide kuhjumise põhjuseks voodikohtade nappus haiglas. Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH)

2022. aastaks tehtud ennustused osutusid selgelt liiga optimistlikuks ja kiire hinnatõus ning majanduskonjunktuuri halvenemine on analüütikute kompassinõela nüüd hoopis vastassuunda keeranud. Ent kas on ehk lootust, et seekordse pessimismilaine najal eksitakse majanduse tuleviku ennustamise hoopis teise äärmusse? 2023. aastale seatud ootused on väga madalad 2023. aasta on alanud negatiivsete nootide

Meie kõigi rõõmuks saab tänavu taas ilusat talveilma nautida. Paraku on muutlik talveilm ka paljude talviste traumade põhjustajaks. Eesotsas peaksid ettevaatlikud olema eakamad inimesed, kel on kõrgendatud oht kukkumise korral tõsine vigastus saada. Tänases ’’Tervisepooltunnis’’ annab ortopeed dr Nele Juntson praktilisi soovitusi, milliseid ettevaatusabinõusid peaksime rakendama, et talv traumavabalt mööda