Keskpankade järjekordsed intressitõusud panevad majandusele täiendava raskuse, ent inflatsiooni kontrolli alla saamiseks ei näi täna paremaid võimalusi olevat. Intressitõusud muutuvad aeglasemaks Lõppev nädal oli tegus keskpankade jaoks, kes võtsid vastu olulisi otsuseid intressipoliitika osas. Võrreldes eelnevate kordadega olid keskpankurid seekord küll pisut leebemad ja 0,75% suuruste intressitõusude asemel piirdusid nii

Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul on hinnatõusu väljavaates häid uudiseid vähe ning Euroopa Keskpanga värske prognoosi järgi püsib euroalal tugev surve eelkõige just toidu hinnatõusuks veel ka järgmisel aastal ja ka muude kaupade ja teenuste hinnatõus jääb tõenäoliselt kiiremaks kui veel kolm kuud tagasi oodati. “Seda toetab muu hulgas

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon esitas Riigikogule eelnõu, et langetada toiduainete ja ravimite käibemaksu praeguselt 20 protsendilt 5 protsendile. EKRE fraktsiooni aseesimehe Siim Pohlaku sõnul toetaks käibemaksu langetamine inimeste toimetulekut, teeks toidukaubad ja ravimid kättesaadavamaks ning parandaks elanikkonna tervist ja elukvaliteeti. „Riik peab inimestele appi tulema. Eestis vaesuvad inimesed Euroopa kiireimas tempos,

Valgevene relvajõududes on käimas nn lahinguvalmiduse kontroll, milles käigus koondatakse vägesid ka Balti riikide ja Poola piiridele. Üksused on asunud paiknema määratud aladele Poola, Balti riikide ja Ukraina piiril, et viia läbi rida õppusi, mille eesmärk on riigi kaitsmine, teatas Minsk. Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et järgmised kuus kuud

Välisminister Urmas Reinsalu kohtus täna, 15. detsembril Tallinnas visiidil viibiva Ukraina parlamendi esimese aseesimehe Oleksandr Kornienko ja Ukraina delegatsiooniga. Reinsalu ja Kornienko arutasid viise, kuidas Ukrainas toime pandud agressiooni-, sõja- ja inimsusevastaste kuritegude organiseerijad ja toimepanijad vastutusele võtta. „Selleks, et saada tribunalile poliitiline toetus, tuleks kaasata riikide parlamendid, teadlased, kodanikuühiskond

Eile Brüsselis toimunud Euroopa Liidu riigi- ja valitsusjuhtide kohtumisel keskenduti Ukraina toetamisele, julgeolekuküsimustele, majandusele ja energeetikale. Lisaks kiideti heaks Bosnia- ja Hertsegoviinale kandidaadistaatuse andmine. „Euroopa Liit ja Eesti on olnud Ukraina toetamise ja Vene agressioonile vastu seismise eesliinil. Arutasime täna, kuidas liikuda edasi Venemaa vastutusele võtmisel agressioonikuritegude eest ning külmutatud

SEB korraldatud uuringust selgus, et Eestis ja Leedus elavad inimesed on võrreldes Läti elanikega agaramad kingipaberi taaskasutajad. Kunstjõulupuud eelistab 34% eestimaalastest ja 25% lätlastest. Üle poole vastanutest nii Eestis kui Lätis plaanivad kasutada sama palju erinevaid jõuluvalgusteid kui eelmisel aastal. „Jõulud on lähedastega koosolemise aeg. Sellel aastal kingitusi tehes tasuks

Venemaa lükkas tagasi Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski välja pakutud rahuettepaneku, mis nägi ette Vene vägede taandumist Ukrainast. Venemaa märkis, et Ukraina peab tunnistama uut territoriaalset tegelikkust, vahendab Daily Mail. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et Ukraina peab leppima nelja oblasti annekteerimisega Venemaa poolt, mis on nüüd Moskva „uued subjektid”. Venemaa president

Valitsusringkondade siseinfo andmetel peavad Ukraina ja Vene võimud salakõnelusi sõjategevuse peatamiseks kaheks nädalaks jõulupühade ajal. Võimudele lähedased allikad väidavad, et praegu kaalutakse kõrgel tasemel võimalust sõlmida nn jõulurahu Venemaa ja Ukraina vahel. Poolte kokkuleppel kestab see katoliku jõuludest õigeusu jõuludeni – see tähendab 25. detsembrist 2022 kuni 7. jaanuarini 2023.

Kiievis visiidil viibiv Riigikogu esimees Jüri Ratas pidas täna Ukraina ülemraada istungil kõne, kus ütles, et kuigi me ei tea, millal Venemaa algatatud sõda lõpeb, peab see lõppema Ukraina võidu ja Venemaa kaotusega. Ratas ütles Ukraina parlamendi ees, et Venemaa algatatud brutaalne sõda Ukrainas on kestnud juba ligi 300 päeva.