Kiievi Petšerski rajoonikohus tegi määruse, millega kohustati Ukraina riiklikku uurimisbürood alustama kohtueelset uurimist seoses Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski võimaliku riigireetmisega, märkis endine Ülemraada saadik Geo Leros 30. mail sotsiaalmeedia kanalis Telegram. „Tuletan teile meelde, et Zelenski riigireetmist ei uuritud, kui ta määras SBU võtmekohtadele FSB agendid, kuid kohus kohustas meid

Tööga seotud immigratsioon on Soomes muutunud viimasel ajal tuliseks vaidlusteemaks, mis on muutunud võtmeteguriks isegi valitsusläbirääkimistel. Soome Iltalehti edastas juba eelmise nädala lõpus, et valitsusläbirääkimistel on tööpõhise immigratsiooni teemaline detailne ettepanek esile kerkinud. Koostatud ettepanekut iseloomustatakse kui tegurit, mis muudab oluliselt tööhõivepõhist immigratsioonipoliitikat, vahendab Iltalehti. Põhiettepanek on tööpõhise elamisloa sissetuleku piirmäär 1600 eurot

Riigikogu sotsiaalkomisjonile laekus perehüvitiste muutmise eelnõule fraktsioonidelt ja Riigikogu liikmetelt kokku 401 muudatusettepanekut. Komisjoni esimees Õnne Pillak selgitas, et EKRE liikmed esitasid 288 ja Isamaa liikmed 88 muudatusettepanekut ning Eesti Keskerakonna fraktsioon esitas 19 ja Isamaa fraktsioon kuus muudatusettepanekut. „Sotsiaalkomisjon vaatab tehtud ettepanekud läbi ja võtab seisukoha oma järgmise töönädala

Ukraina on valmis alustama oma kauaoodatud vastupealetungi Vene vägede vastu, ütles üks riigi kõrgeimaid julgeolekuametnikke intervjuus BBC-le. Oleksi Danilov ei soovinud kuupäeva nimetada, kuid ütles, et rünnak president Vladimir Putini okupatsioonivägede territooriumi tagasivõtmiseks võib alata „homme, ülehomme või nädala pärast”. Ta hoiatas, et Ukraina valitsusel „pole õigust teha vigu”, sest see

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE), Keskerakonna ja Isamaa saadikute kaebus, milles nad paluvad tühistada riigikogu otsused, mis takistavad neil obstruktsiooni jätkata, jõudis neljapäeva õhtul riigikohtusse. Neljapäeva õhtul jõudis riigikohtusse kaebus, millele on alla kirjutanud 38 riigikogu liiget, kes kuuluvad Isamaa, Keskerakonna ja EKRE fraktsioonidesse. Kaebajad paluvad tühistada riigikogu 15. ja 16.

Täiendus 25.07.2023 Automaksu kehtestamist toetab 21 protsenti ja selle vastu on 72 protsenti Eesti elanikest, selgus MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstati küsitlusest. Vastajatele esitati küsimus: “Kuidas teie suhtute automaksu kehtestamisse Eestis?” 21 protsenti vastajatest ütles, et “toetan” või “pigem toetan”. 72 protsenti vastas “pigem ei toeta” või “ei toeta” ning

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut viis eelmise nädala lõpus läbi küsitluse, kus paluti vastajatel öelda oma arvamus mitme erineva päevakajalise teema kohta. Üks küsimustest puudutas Kaja Kallase kriitikat opositsiooni suunal, kui peaminister võrdles opositsiooni tegevust Putini Venemaa ja Hitleri Saksamaaga. Antud küsimuse puhul arvas 55% vastajatest, et peaminister peaks ning 33%, et

Riigikogu võttis 22.05.2023 vastu kaks otsust ning lõpetas abieluvõrdsuse ja kooseluseaduse rakendusaktide eelnõu esimese lugemise. Valitsuse algatatud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (207 SE) näeb ette võimaldada abielu sõlmida kahel täisealisel isikul sõltumata nende soost. Samuti näeb eelnõu ette kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmise. Eelnõuga täpsustatakse põlvnemise

Kalle Grünthalist sai Jaak Madisoni asendusliikmena rahvasaadik ka riigikogu uues koosseisus. Ometi arvas ta, et peaks saama lahkumishüvitise, mis pea 28 500 eurot. Riigikogu kantselei direktor Antero Habicht kostis, et soov pole põhjendatud. Kalle Grünthal (EKRE) oli riigikogu eelmise koosseisu liige. Praeguste valimiste järel sõltus ta poliitsaatus parteikaaslase Madisoni otsusest. Too tõdes, et

EKRE esimees Martin Helme olla kuuldavasti lubanud Eestis korraldada „deliberaliseerimise“. Tundub, et temal ja ta järgijatel läheb vaja demokraatiateemalist kiirõppetundi. Ühes nurgas mainib endine Vene peaminister, et Baltimaad kuuluvad ikka „neile“ ning alates 1991. aastast on Eesti, Läti ja Leedu üksnes „mänginud“ vabaduse mõistmisega. Teises nurgas seisavad Eesti poliitikud, kes tõepoolest panevad kahtluse all demokraatlikud printsiibid, väites, et