EKRE volikogu kutsub üles avaldama Reformierakonna valitsuse jõupoliitikale seaduslikku vastupanu, et takistada Eesti majandust ja rahva toimetulekut kahjustava poliitika elluviimist. Kaja Kallase juhtimisel on Eesti majanduslangus juba teist aastat euroala suurim, hinnad on tema ametiajal tõusnud kolmandiku võrra. Absoluutses vaesuses elavate inimeste arv on kasvanud kaks ja pool korda ehk ligi

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon alustas tänasel istungil Euroopa Liidu laienemispoliitika aruteludega. Komisjon täiendas Eesti seisukohti Euroopa Liidu laienemisteatise kohta ja kinnitas need konsensuslikult. Komisjon otsustas, et Eesti toetab liitumisläbirääkimiste alustamist Ukraina ja Moldovaga ja peab oluliseks Euroopa Komisjoni ettevalmistustöö kiirendamist. Eesti on valmis toetama Gruusiale kandidaadistaatuse andmist juhul, kui

President Alar Karis tõi reedel esile, et valitsuse korduvad usaldushääletused ei suuda lahendada probleeme, mille lahendamine on riigikogu võimuses ja kohustuses.Karis jättis välja kuulutamata 22. novembril riigikogus vastu võetud Maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse. Põhjuseks oli, et seaduse vastuvõtt rikkus parlamendi menetlusreegleid ja see ei olnud kooskõlas põhiseadusega.Riigipea tõstatas

EKRE esimees Martin Helme väljendas ETV saates “Esimene stuudio”, et erakorraliste valimiste tõenäosus on kahanenud, kuid EKRE jätkab obstruktsiooniga riigikogus. “Erakorraliste valimiste tõenäosus on vähenenud, kuid meie võitlus valitsuse poliitika vastu jätkub,” ütles Helme. Helme tõi välja, et valitsuse majandus-, maksu- ja perepoliitika on probleemsed, ja EKRE eesmärk on kaitsta

Peaminister Kaja Kallas (Reformierakond) kinnitas neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et õpetajate alampalkade tõstmiseks mõeldud kaheksa miljonit eurot, mis jäid protseduuriliste segaduste tõttu riigieelarvest välja, lisatakse esimesel võimalusel. Ta selgitas, et vajalike vahendite leidmiseks koos juriidilise lahendusega tegeletakse aktiivselt. Kallas tõi välja, et haridusminister Kristina Kallas (Eesti 200) leidis selle summa oma

Peapiiskop Urmas Viilma teatas EELK plaanist algatada Eestis petitsioon, mille eesmärk on korraldada rahvahääletus mittekonfessionaalse usundiõpetuse kohustuslikuks muutmise üle õppekavades. Peapiiskop Viilma avaldas muret, et Eesti koolides, erinevalt enamikust Euroopa riikidest, puudub laialdane ligipääs religioonialastele üldteadmistele. Praegu pakutakse usundiõpetust piiratult, vaid 14% koolides, ja enamasti gümnaasiumiastme valikainena. Peapiiskop rõhutas, et

Riigikogu, mille kaudu Eesti kodanikud teostavad oma riigivõimu ning millele kuulub seadusandlik võim Eestis, on ummuksis. Ummuksis kriiside ajal. Praegu peaks seadusandja tegelema majanduse arengu ja sotsiaalse turvalisuse, sisemise ja välimise julgeoleku, hariduse ja vaimse tervise, elektri varustuskindluse ja servariigi ühendustega, kui vaid mõned teemad nimetada. Kindlasti kuuluks siia nimekirja

Elanikkonnakaitse raampaber annab ülevaate elanikkonnakaitse meetmete sisust ja hetkeolukorrast ning pakub välja soovitused, milliste sihtideni peaks riik järgmise kümne aasta jooksul jõudma selleks, et tagada kriisi- ja hädaolukorras inimeste turvalisus ja riigi toimimine. Sellega tekib valitsusel ametkondlikult kokku lepitud pikk vaade, millises suunas elanikkonnakaitset arendada. „Elanikkonnakaitse arendamise eesmärk on suurendada

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutab täna toimuval avalikul istungil Riigikontrolli aruannet „Koduteenuste korraldus“. 2023. aastal käivitatud hooldereformiga soovib riik parandada muu hulgas koduteenuse kättesaadavust. Komisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul leidis Riigikontroll aruande käigus, et auditeeritud omavalitsustes koduteenuse kättesaadavusega seaduses nõutud tasemel praegu tõsist probleemi ei ole – ametlikku menetlusse jõudnud

Mündi tiraaž on 3000 Ühe mündi hind on 54 eurot, nimiväärtus 15 eurot Mündimüük algab 12. detsembril kell 12 Omniva e-poes ja Eesti Panga muuseumipoes Eesti Pank annab 12. detsembril välja hõbedast meenemündi, mis on pühendatud Konstantin Koniku 150. sünniaastapäevale. Konik oli Eesti riigimees, arst ja ühiskonnategelane. Ta kuulus koos Konstantin Pätsi