President Alar Karise kutsel koguneb teisipäeval, 27. juunil Riigikaitse Nõukogu. Päevakorras on olukord Venemaal ning ettevalmistused NATO Vilniuse tippkohtumiseks ja järelmid Eesti jaoks. Riigikaitse nõukogu on nõuandev organ presidendi juures. Selle koosseisu kuuluvad riigikogu esimees, peaminister, riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, riigikogu väliskomisjoni esimees, välisminister, kaitseminister, rahandusminister, siseminister, justiitsminister, majandus- ja taristuminister

Valitsus toetas neljapäevahommikusel kabinetinõupidamisel kaitseminister Hanno Pevkuri ettepanekut saata Ukraina relvajõududele koostöös Islandiga veel üks välihaigla. Lisaks on seekordses abipaketis varustust meedikutele, demineerijatele ja droonitõrjeks. „Praegu, vastupealetungi ajal, on Ukraina abistamine olulisem kui kunagi varem ning eriti oluline just meditsiiniline abi. Juba neljanda välihaigla saadame Ukrainasse koostöös Islandiga,” sõnas kaitseminister

Vabariigi President Alar Karis kuulutas täna välja Riigikogu poolt vastu võetud Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning 2023. aasta riigieelarve seaduse muutumise seaduse. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus käsitleb ministeeriumide valitsemisalade ja töö ümberkorraldamist. Sellega seoses korraldatakse Keskkonnaministeerium ümber

Abieluvõrdsuse teema on ühiskondlikus arutelus viimastel aastatel üha rohkem tähelepanu pälvinud. Eilne riigikogus vastu võetud otsus seadustada abielu kahe täisealise inimese vahel, olenemata tema soost, tõi enesega kaasa vastakaid arvamusi. Kuna mitmed igapäevased tegevused võivad olla diskrimineerimisest häiritud, uurisime, kuivõrd mõjutab värskelt vastu võetud abieluvõrdsus panga- ja kindlustusteenuste kasutamist? Pangandus

  Riigikogus ei leidnud toetust 40 saadiku algatatud umbusaldusavaldus peaminister Kaja Kallasele. Kallasele umbusalduse avaldamise poolt oli 34 ja selle vastu hääletas 57 Riigikogu liiget. Peaministrile ja seega kogu valitsusele umbusalduse avaldamiseks olnuks vaja vähemalt 51 häält. Umbusaldusavalduse algatajaid esindanud Tanel Kiik ütles, et opositsiooni saadikute hinnangul on Reformierakonna, Eesti

Euroopa Inimõiguste kohus asus 9. juunil avaldatud otsuses seisukohale, kellelgi ei ole õigust inimõigustele apelleerides nõuda abielu institutsiooni ümbermääratlemist nii, et see hõlmaks ka homoseksuaalseid suhteid. Samuti sedastati, et Euroopa inimõiguste konventsioonile viidates ei ole üheltki konventsiooni osapooleks olevalt riigilt õigust nõuda nn homoabielu seadustamist. Kuueteistkümnes konventsiooniga liitunud demokraatlikus riigis

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) saatis presidendile kirja palvega jätta usaldushääletustega vastu võetud seadused, kaasa arvatud homoabielu seadustamine, peretoetuste kärpimine ja maksutõusud välja kuulutamata.   Austatud Eesti Vabariigi President Alar Karis! Riigipeana kehastate Te oma ametis meie riigi ühtsust, suveräänsust ja demokraatlikku riigikorda ning esindate Eestit ka rahvusvahelises suhtluses. Pöördume Teie

Valitsus läbis Riigikogus usaldushääletuse, mis oli seotud abieluvõrdsust kehtestava perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega. Täna heakskiidetud seadus sätestab, et alates uuest aastast saavad abielu sõlmida kaks täisealist inimest, sõltumata soost. „Igaühel peab olema võimalus abielluda inimesega, keda armastab ja kellega soovib oma elu siduda. Selle otsusega

  Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse neli eelnõu. Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Ants Froschi, Kert Kingo ja Rain Epleri 19. juunil algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (252 SE). Eelnõuga muudetakse tulumaksuseaduse 1. aprillil 2023 jõustunud redaktsiooni. Muudatuse tulemusena väheneb juriidilise isiku tulumaksu määr, mis praegu on 20%. Füüsilise isiku tulumaksu

  Elektrilevi juht Mihkel Härm tõdes, et elektri võrgutasude kasvu aitaks ära hoida elektri senisest suurem tarbimine. Konkreetselt rääkides näeb ta, et tasude tõusmise pidurdamiseks peaks tarbimine kasvama 10% jagu. Pelgalt kodused tarbijad sellist kasvu Härmi sõnul ära ei tee, vaid selle jaoks peavad poliitikud tema sõnul meelitama Eestisse mõne