Peaminister Kaja Kallas kohtus täna Eestis visiidil viibiva Horvaatia peaministri Andrej Plenkovićiga, kellega kõneldi kahepoolset koostööst, Venemaa agressioonist Ukraina vastu, julgeolekuküsimustest ja arengutest Lääne-Balkanil. Peaminister Kaja Kallase sõnul on Eesti ja Horvaatia head partnerid Euroopa Liidus ja liitlased NATOs. „Mul on hea meel tervitada Horvaatiat eurotsoonis ja Schengeni ala uue

Eelmise aasta lõpus Euroopa Liidu liikmete poolt saavutatud kokkulepe heitkoguste süsteemi laiendamise kohta sai paljude keskkonnahoidjate üllatuseks vastuolulise uudisvoo osaliseks – mitmed pikaaegsed poliitikud võtsid selle suhtes pigem pessimistliku hoiaku. Õnneks ei eitatud kliimamuutusega võitlemise vajadust, aga seda mitte tehes ei pakutud ka alternatiive üleeuroopalise süsteemi kehtestamisele. Eriti kurvaks teeb

Autokütuse hinnad Eesti tanklate reklaamtulpadel ei kao kuhugi, Euroopa Liidu viimastel päevadel palju segadust tekitanud direktiiv ei asenda neid mingi muu infoga. “Selle Euroopa Liidu direktiivi tõlgendamine on võtnud omad mõõtmed,” selgitas majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi osakonnajuhataja Indrek Gailan reedel ETV hommikusaates. “Kõik hinnad tanklate postidel jäävad täpselt nii nagu praegu on,

Eelmisel aastal vastu võetud ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus ja kalandusturu korraldamise seadus ning Euroopa Komisjoni heakskiidetud vastavad poliitikadokumendid suunavad Eesti põllumajanduse, toiduainetööstuse, maaelu ja kalanduse arenguks erinevate toetustena järgneval viiel aastal üle 1,7 miljardi euro. „Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil on meil valdkonna arendamiseks kasutada märkimisväärne eelarve. Uuel perioodil on toidujulgeoleku

Eesti rahvastik vananeb – nagu mujalgi Euroopas. Võrreldes aga Euroopa heaoluriikidega, on meie eakate inimeste tervis nigelam, kroonilisi ja pikaajalisi hädasid on rohkem. Mis tähendab suhteliselt suuremat vajadust geriaatriaosakondade, nii koduõenduse kui õendus-hooldushaiglate ning ka hooldekodukohtade järele. Kuigi meie inimeste eluiga kasvab, jääb tervena elatud aastaid aina vähemaks. See tähendab,

    Kaks Tartu Ülikooli juhitavat rahvusvahelist teaduskonsortsiumi said Euroopa Komisjonilt kokku 30 miljonit eurot, et arendada järgmise kuue aasta jooksul Eestis kahte teaduskeskust, millest üks tegeleb sünteetilise bioloogia digitaliseerimise ja teine personaalmeditsiiniga. Keskustesse investeerib 30 miljonit ka Eesti riik. Tippteaduse kõrval annavad keskused hoo sisse nii digitaliseeritud biotööstuse arengule kui ka

Eestisse jõuab üha vähem Ukraina sõjapõgenikke – kui veel oktoobris oli saabujaid umbes 8000, siis detsembris alla 3500. Teisalt on palju neid põgenikke, kelle aastane elamisluba hakkab lõppema ja keda ootab ees ajutise kaitse uuendamine. Viimastel kuudel on Ukraina sõjapõgenike Eestisse saabumine oluliselt aeglustunud. “Kui oktoobris saabus veel 8000 Ukraina

Euroopa Liidu kriisikoordinatsiooni töörühma IPCR (Integrated Political Crisis Response mechanism) eile toimunud nõupidamisel otsustasid liikmesriigid soovitada Hiinast saabuvate reisijate lennueelset testimist COVID-19 suhtes. Sarnaselt Euroopaga keskendub Eesti seirele ja viirustüvede sekveneerimisele, et varakult tabada ohtlikke uusi alamtüvesid. Siseriikliku tervishoiu ülekoormamise vältimiseks on endiselt asjakohane vaktsineerimine nii gripi kui COVID-19 vastu.

Maksejõuetuse teenistuse tegevuse eesmärgiks on tuvastada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjused võivad olla ebaseaduslikud ning suurendada võlausaldajatele tehtavate väljamaksete määra pankrotimenetlustes. „Lisaks ettevõtjatele ja võlausaldajatele on teenistuse töö oluline ka riigile, kes on üks suurimaid võlausaldajaid. Lisaks väljamaksete määra suurendamisele on riigi jaoks muidugi oluline ka maksejõuetuse teenistuse preventiivne mõju. Kui

Aastanumbri vahetudes tuleb Horvaatias käibele euro, samuti ühineb riik Schengeni viisaruumiga. Tegemist on kahe olulise teetähisega ligi kümnendi eest Euroopa Liiduga ühinenud riigi jaoks. Südaööl saab Horvaatiast euroala 20. riik, kui ta jätab hüvasti seni käibel olnud valuuta kunaga. Schengeni ruumi riikide arv suureneb Horvaatia ühinemise tulemusel 27-ni. Ekspertide hinnangul