Euroopa Liidu liikmesriigid leppisid kokku gaasi hinnalaes. Gaasi hinnalagi rakendub alates 15. veebruarist ning gaasi hinnale hakkab siis kehtima hinnalagi 180 eurot megavatt-tunni kohta. Euroopa Liidu riigid leppisid kokku gaasi hinnalaes, see rakendub alates hinnast 180 eurot megavatt-tunni kohta. Gaasi hinnalae poolt hääletas ka Saksamaa, tõi Reuters esile. Esmaspäeval kohtunud energiaministritele oli

Valitsus kinnitas 90 miljoni euro jaotuse Euroopa Liidu toetusmehhanismist REPowerEU, et kiiremini võtta kasutusele taastuvenergiat, lahendada energiakriisi ja aidata Euroopat lahti haakida Venemaa naftast ja gaasist. “REPowerEU raha suuname Eesti energiajulgeoleku suurendamisse ning ühtlasi rohepöörde kiirendamisse,” ütles peaminister Kaja Kallas. Kallase sõnul suunab valitsus rahaeralduse suurima osa – kokku üle

Maaeluminister Urmas Kruuse nimetas avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjoni ettepanekul Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsleriks Madis Pärteli. Madis Pärtel alustab asekantslerina tööd alates 16. veebruarist 2023. „Konkurss asekantsleri kohale oli tihe, osales väga häid kandidaate nii ministeeriumist kui ka väljastpoolt. See näitab, et ühiskond teadvustab üha enam põllumajanduse ja toidutootmise

Wall Street Journal tegi ülevaate Vene naftale hinnalae kehtestamisest, kust muu hulgas selgub, et rahandusminister Annely Akkermann andis telefonivestlusel USA esindajaga heakskiidu 65-dollarilisele hinnalaele barrelilt, kuid seejärel selgus, et Eesti Eesti positsioon on siiski teistsugune. Akkermanni sõnul oli tegemist ministrivahetusest tingitud tööõnnetusega. WSJ kirjutas, et kui Brüsselis 23. novembril Vene naftale

Riigikogu võttis tänasel istungil vastu 19 õigusakti, nende seas võttis parlament vastu 2023. aasta riigieelarve, toetas peretoetuste ning represseeritute ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerijate toetuse suurendamist, kehtestas väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamise regulatsiooni ning muutis eesti kirjanduse päeva riiklikuks tähtpäevaks. Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ning teiste

Uudisteagentuur Bloomberg teatas reedel, et Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid jõudsid reedel kokkuleppele ja kehtestasid Venemaa naftale hinnalaeks 60 dollarit barreli kohta. Venemaa toornafta hinnalage jõustatakse transpordi ja teenuste osutamise keeldude kaudu. Alates esmaspäevast, 5. detsembrist on keelatud sellise Venemaa nafta transport kolmandatesse riikidesse, mis on ostetud kallimalt kui 60 dollarit

Vene televisioonis kritiseeriti karmilt Soome ja Eesti peaministreid Sanna Marinit ja Kaja Kallast. Saatekülaline Igor Korotšenko nimetas Soome ja Eesti peaministreid „agressiivsete Euroopa naiste põlvkonnaks”. Lisaks said võtta Saksa välisminister Annalena Baerbock ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Korotšenko rääkis, et need naised olid oma karjääri alguses peaaegu sotsialistid, jutlustasid

Maaeluministeerium saatis kooskõlastamisele määruse eelnõu uue programmiperioodi otsetoetuste toetustingimustega, mille 740 miljoni eurone maht aitab kaasa põllumajandustootjate sissetulekute tagamisele ning põlvkondade vahetusele põllumajandussektoris. „Põllumajandustootjate sissetulekute tagamisele suuname suurima osa uue perioodi ühise põllumajanduspoliitika eelarvest. Oleme sel eesmärgil järgmiseks viieks aastaks ette näinud ligikaudu 740 miljonit eurot,“ tõi välja maaeluminister Urmas

Riigikogus läbis esimese lugemise seaduseelnõu, millega muudetakse pensionisüsteemi õiglasemaks, lõpetades sooduspensionite maksmise 2070. aastaks. Pika ülemineku käigus luuakse sotsiaalpartneritega sõlmitud hea tahte kokkuleppe järgi karjäärivahetust toetav tööturumeetmete pakett ja lepitakse kokku tööst põhjustatud haiguste hüvitamise ning töövõimetuse ennetamise süsteemides. Põlevkivitööstus saab eelnõuga pikima üleminekuaja. “Pean oluliseks ebaõiglaste sooduspensionite maksmise lõpetamist ja aktiivsete

„Vaesusega seotud probleemid on sel aastal hüppeliselt teravnenud. Inflatsioon ja energiakriisiga kasvanud sundkulutused eluasemele kahe kolmandiku võrra ning toidule viiendiku võrra lööb eriti rängalt vaesust kogevaid inimesi, sest neil on sundkulutuste osakaal kõrgem,“ rääkis EAPN (European Anti-Poverty Network) kaasamisstrateegia töögrupi liige, vaesuse uurija Mart-Peeter Erss. Vaesuse süvenemisele on hoogu andnud Ukraina