Ministeerium saatis huvirühmadele arvamuse küsimiseks loomakaitseseaduse võimalikud muudatused. Seaduse muutmisega pakutakse lahendusi, kuidas tagada lemmikloomade heaolu. Võimalikke muudatusi pakutakse muuhulgas koerte ketis pidamise ja zoofiilia keelustamiseks, hooldamata koerte ja kasside arvukuse vähendamiseks ning lemmikloomapoodide tegevusloa kehtestamiseks. Kannatuste vaba elu pakkumine ei ole enam see, mida ühiskond korralikuks lemmikloomapidamiseks peab. Loomade

Riigikogu majanduskomisjon saatis esimesele lugemisele eelnõu, mis võimaldab Eestil saada Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) täisliikmeks ning annab Eesti ettevõtetele võimaluse osaleda kõrgtehnoloogilistes hangetes ilma seniste piiranguteta. Majanduskomisjoni esimees Jaak Aab selgitas, et Eesti on CERNiga teaduskoostööd teinud 1996. aastast. „Teadlastele ja üliõpilastele on olnud CERNi uksed lahti, CERNi täisliikmeks saamine

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium saatis kooskõlastamiseks eelnõu, mille eesmärk on korrastada piletihindade määramise süsteemi, mitte tõsta piletihindu. Eelnõu kohaselt seatakse määrusega esmalt piletihinna kehtestamisele piirmäärad, mille ulatuses on võimalik tulevikus piletihindu kehtestada. Teisalt antakse piletihinna kehtestamise õigus regionaal- ja põllumajandusministrile, kes saab seda teha oma käskkirjaga. Eelnõu ise ei kehtesta uusi

Täna, 30.05 võõrandas amet tšau-tšau tõugu koerad. Loomade elu ja tervis oli ohus. Koerad võõrandati varjupaikadele, kus nende eest kantakse hoolt. Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialisti Carol Laurimaa sõnul võõrandas amet pea pooled koerad, sest loomadele ei võimaldatud vajalikku ravi. „Loomadel oli erinevaid tervisehädasid, mida omanik vaatamata

Eesti majanduslangus tundub olevat kestnud juba pea igavesti ja oodatud pööret ei ole toonud ka 2024. aasta. Siiski tundub paljude majandusnäitajate alusel, et jalad on lõpuks ometi põhja puutumas ja majanduse väljavaade hakkab paranema. Äärmiselt nõrga välisnõudluse taustal püsib sisemajandus üllatavalt tugev Täna avaldas Statistikaamet täpsemad andmed Eesti sisemajanduse koguprodukti

Statistikaameti andmetel vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt esimeses kvartalis aastavõrdluses 2,4% ja eelmise aasta neljanda kvartaliga võrreldes korrigeeritult 0,5%. Kuigi majanduslangus oli jätkuvalt laiapõhjaline, põhjustasid langust suures osas siiski üksikud harud. Kõige negatiivsema mõjuga oli energiasektor, mille lisandväärtus langes 36% ja see vähendas SKPd 1,7% võrra. Elektritoodang vähenes esimeses kvartalis aastatagusega

Eile kohtusid Brüsselis Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrid. Arutati, milliste meetmetega leevendada kriisi põllumajandussektoris, kuidas tagada parem loomade heaolu ning tarbijate tõhusam teavitamine EL-i ühtse päritolumärgistuse abil. Kriisiolukord põllumajandussektoris on tingitud jätkuvalt kõrgetest tootmis- ja tööjõukuludest, intressimääradest ja inflatsioonist, äärmuslikest ilmastikuoludest ning sõjast Ukrainas ja Lähis-Idas. Möödunud aasta oli Eesti

Peame haarama võimalusest kinni ja investeerima kaitsetehnoloogiasse, sest nii tugevdame enda julgeolekut ning elavdame majandust, rääkis peaminister Kaja Kallas täna tehnoloogia- ja ettevõtluskonverentsil Latitude59. „Muutunud julgeolekuolukord Euroopas on selgelt näidanud vajadust suuremate kaitseinvesteeringute järele ning toonud ka esile kaitsesektori praegused kitsaskohad,“ rõhutas peaminister kõnes, mis juhatas sisse arutelu julgeoleku ja

Põllumajandus- ja Toiduamet tuletab meelde, et kasutada tohib vaid Eestis turule lubatud taimekaitsevahendeid ning ohutusnõudeid peavad järgima nii elukutselised põllumehed kui hobiaednikud. Arvestada tuleb ilmastikutingimustega ja õitsvate taimede pritsimine on keelatud. Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) taimekaitse ja väetiste osakonna peaspetsialisti Laine Järsi sõnul on inimeste, loomade ja keskkonna ohutuse tagamiseks oluline,

Statistikaameti andmetel oli 2023. aastal Eestis mahepõllumajandusmaad 225 300 hektarit, mis on 22,8% kogu kasutatavast põllumajandusmaast. Sellest 92% oli täielikult mahepõllumajanduslikul tootmisel ja ülejäänu veel üleminekuajal. Mahepõllumajandusmaa pind vähenes aastaga 2,5% ja tegevuse lõpetas 78 mahetootjat. Statistikaameti juhtivanalüütiku Ege Kirsi sõnul on seni mahepõllumajandusmaa pind igal aastal kasvanud ja osatähtsuselt Euroopa