Riigikogus toimus täna riigieelarve kontrolli erikomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Riigiteede rahastamine on jõudnud tupikusse“ arutelu, mille raames esinesid ettekandega riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Tõnis Mölder, majandus- ja taristuminister Riina Sikkut ning MTÜ Eesti Taristuehituse Liidu juhatuse esimees Sven Pertens. Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Tõnis Mölder leidis, et oluline

Tarbimislaenude pakkujatele rikkumiste korral määratavate trahvide määr on teenusepakkujate jaoks peenraha ja peaks olema palju kõrgem, ütles finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler. Justiitsminister Lea Danilson-Järg peab praegust järelevalvet niisuguste laenude üle liiga nõrgaks. Kessler rääkis riigikogu õiguskomisjoni avalikul istungil, kus käsitleti olukorda kiirlaenuturul, et finantsinspektsioon on läbi aastate näinud, kuidas hädasolev

Riigikogu sotsiaalkomisjoni heakskiidu sai perehüvitiste seadust ja perekonnaseadust muutev eelnõu, millega plaanitakse märkimisväärselt tõsta laste- ja peretoetusi. Riigikogu täiskogus seaduseelnõu tutvustama määratud komisjoni liige Priit Sibul rõhutas, et eelnõul on kaks suurt eesmärki. „Lastetoetuste puhul on oluline ennekõike täiendav majanduslik tugi perele. Perehüvitiste eesmärk on aga seotud Eesti rahvastiku jätkusuutlikkuse

Kui seni on lapsetoetust makstud lapse 16aastaseks saamiseni või õppiva lapse korral 19aastaseni, siis peagi makstakse peretoetust kuni lapse 24aastaseks saamiseni. Valitsus kiitis eelmise nädala istungil heaks ja saatis riigikogusse perehüvitiste tõstmise eelnõu, et toetada lastega perede majanduslikku toimetulekut ning suurendada kindlustunnet perelisa planeerimisel. Suuremad toetused hakkavad kehtima 1. jaanuarist 2023, kui

Parlament kiitis heaks esimese terviseliitu puudutava õigusaktide paketi, mis põhineb COVID-19 pandeemia kogemustel.Pakett parandab ELi valmisolekut ja suutlikkust tervisekriisidele koordineeritult reageerida.Lisaks kehtestatakse selgemad reeglid ravimite ja meditsiiniseadmete ühishangeteks. Parlament kiitis heaks uued meetmed, mis tugevdavad ELi suutlikkust ennetada ja kontrollida nakkushaiguste puhanguid ning tõrjuda piiriüleseid terviseohte. Kõigepealt kiitis parlament heaks

Peaminister Kaja Kallas ütles tänasel Riigikogu täiskogu istungil 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üleandmisega seotud poliitilist avaldust tehes, et järgmise aasta riigieelarve on hea ja tagab selle, et Eesti riik ja rahvas oleks hoitud. Peaminister alustas oma sõnavõttu toonitades, et Venemaa peab energiasõda kogu Euroopa ja maailma suunal lootuses, et

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks ja saatis Riigikogusse perehüvitiste tõstmise eelnõu, et toetada lastega perede majanduslikku toimetulekut ja suurendada kindlustunnet perelisa planeerimisel. Suuremad toetused hakkavad kehtima 1. jaanuarist 2023, kui kolmelapselise pere igakuine peretoetuste summa hakkab uuest aastast olema 860 eurot kuus.   Esimese ja teise lapse toetus ning üksikvanema

Valitsus kiitis täna heaks ja saatis Riigikogusse eelnõu, mis teeb tuleva aasta 1. juulist hooldekodukoha kättesaadavaks keskmise pensioni eest, tõstab üldhoolduse kvaliteeti ja parandab ka koduhoolduse kättesaadavust. Järgmisel aastal investeerib riik hoolekandesse ja kodus elamist toetavatesse teenustesse 40 miljonit eurot ja sealt edasi vähemalt 57 miljonit eurot aastas.   Riik

Riigile kuuluvad elektri süsteemihaldur Elering ja suurim elektritootja Eesti Energia sõlmisid lepingu, millega panid paika mõlema õigused ja kohustused, kui on vaja eriolukorras tagada Eesti elektrivõrgu töös hoidmine ja tarbijate elektriga varustatus. Eleringi juht Taavi Veskimägi ütles ERR-ile, et Venemaa Ukrainasse sissetungist alates on Eesti Energiaga töötatud täiendavalt selle nimel,

  Kasvavad ühiskondlikult olulise töö tegijate palgad. Õpetaja töötasu alammäär tõuseb 2023. aastal 1412 eurolt 1749 eurole ehk 23,9%. Sellele lisatakse diferentseerimise fond 17%, mis võimaldab koolijuhtidel õpetajate töö- ja palgakorraldust paindlikumalt reguleerida. Kokku on järgmise aasta riigieelarves õpetajate palkade kasvuks ette nähtud 106,6 miljonit eurot. Õpetajate arvestuslik keskmine palk