Maa-ameti läbi viidud 2022. aasta maa korralise hindamise tulemusel on Eesti maa väärtus 32,5 miljardit eurot, millest 71% moodustab ehitusmaa väärtus. Võrreldes eelmise, 2001. aasta maa korralise hindamisega on maa väärtus 8,3 korda tõusnud. 2022. aasta maa korralisel hindamisel said Eesti kõik 761 286 maatükki uue väärtuse ehk maa maksustamishinna. Hindamine

Euroopa Keskpanga (ECB) nõukogu tõstis kolme baasintressimäära taas 75 baaspunkti ehk 0,75 protsendipunkti võrra. Keskpank põhjendab intressimäärade tõstmist jätkuva vajadusega langetada euroala inflatsiooni kahe protsendi tasemele. Tuleviku vaates teata ECB, et edasised intressitõusud otsutab Euroopa Keskpanga nõukogu lähtuvalt inflatsiooni ja majanduse käekäigust. Panga teatel on praegu inflatsiooni tase liialt kõrge

Riigikogu võttis tänasel istungil vastu viis seadust ning kuulas ära keskkonnaministri ettekande maapõuepoliitika põhialustest aastani 2050, lisaks läbis üks eelnõu teise ja seitse eelnõu esimese lugemise. Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud

Kala ja kalatoodete tarbimine maailmas on viimase 56 aasta sees kasvanud keskmiselt kolm protsenti aastas, edestades sellega kõikide teiste loomset päritolu valkude, nagu liha, piim ja munad, kasvutrende. Kalanduse ja vesiviljeluse olulisest rollist nii toitumises kui ka toidu tootmises annab hea ülevaate ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) koostatud maailma kalanduse

Riigikogu rahanduskomisjon toetas kogumispensioniseaduse muutmist, mis pakub lisavõimalusi pensionikogujatele ja lubab teha II sambasse senise 2 protsendi asemel sissemakseid määras 4 või 6 protsenti. Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk märkis, et vaikimisi jääb kehtima senine 2-protsendiline makse määr. „Uus makse määr rakendub alati 1. jaanuarist 2025 ja avaldus peab olema esitatud

Reformerakonna ministrid otsustasid juunikuus valitsuskabinetis, et Eesti loobub Tallinna Haigla jaoks ettenähtud Euroopa Liidu rahast. Kuigi Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart on tunnistanud, et linn üksi ei suuda haiglat ehitada, siis projekteerimisest loobutud pole ning lähiaastatel on selleks kavandatud üle 20 miljoni euro. Euroopa Liidu taasterahastust pidi Tallinna Haigla ehituseks tulema

Elanikkonna kaitse vajab erakondade kokkulepet ja 140 miljonit eurot aastas „Teen meile kõigile konkreetse ettepaneku saavutada erakondade ülene kokkulepe, millega tagaksime tulevikus igal aastal vähemalt 0,5% SKT-st ehk ligi 140 miljonit eurot püsivalt ja pikaajaliselt elanikkonnakaitsesse. Ligi miljardi euro suuruse sõjalise kaitse-eelarve kõrval oleks see elementaarne investeering, tagamaks, et Eesti

Eesti pikimaks sillaks ristitud Sõpruse sild Tartus, Annelinna ja Karlova linnaosade vahel, on ekspertide hinnangul lagunemise äärel ja remondiga tuleks alustada nii kiiresti kui võimalik. Kui veel aasta tagasi oli linnal lootus kapitaalremont ära teha riigi abiga, siis praeguse seisuga riik Sõpruse silla remonti rahaliselt toetama ei hakka. Sõpruse sild

Eesti Taristuehituse Liidu juhatuse esimehe Sven Pertensi sõnul vähenevad riigi investeeringud meie teedesüsteemi pea poole võrra, kusjuures hindade tõusu tõttu on ligi viiekümne ehitusobjekti rajamine kahekümne miljoni euro suuruses summas juba edasi lükatud. Pertens ütles, et viimase 30 aasta tempoga jätkates saavad Eesti kolm põhimaanteed neljarajaliseks alles saja aasta pärast.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse muudatused aitavad tõkestada kasvuhoonegaaside ebaseaduslikku kaubandust ja energiamajanduse korralduse seaduse muudatustega seati eesmärk 2030. aastaks toota Eestis sama palju taastuvelektrit kui elektrit kokku tarbitakse. Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse, riigilõivu seaduse ja tööstusheite seaduse muutmise seaduse (568 SE) eesmärk on tõkestada fluoritud kasvuhoonegaaside (F-gaaside) ebaseaduslikku kaubandust. Ebaseadusliku