Luminori tellitud uuringust selgus, et Balti riikide 20–30-aastased noored on kõige sagedamini valmis ühes kuus kodulaenu tagasi maksma 300 euro ulatuses.     Pea pooled uuringus osalenud noortest sooviksid endale järgmise viie aasta jooksul päris oma kodu osta – Eestis oli vastav protsent 50, Lätis 42 ning Leedus 54, teatas

Eesti ja Soome laenuturg on pealtnäha väga sarnane. Väikesele riigile omaselt on see jaotunud väikese hulga suurte pangagruppide vahel, pankade jaoks on rahastuse hind olnud ühetaoline, klientidele väljastatud laenude seas domineerivad ujuvate intressimääraga laenud, sarnasusi on üldistes laenutingimustes ja ka probleemlaenude osakaal on väike. Ehkki pangalaenude kättesaadavus on ka Eestis

Arvame, et Z-generatsiooni noored teavad tänapäeva tehnikavidinatest kõike. Siiski oleks naiivne eeldada, et neile on seejuures kaasa sündinud küberturvalisuse geen. Kuna noortel enamasti säästude kogum puudub, proovivad petturid neid skeemides võõra raha vahendajatena ära kasutada. Puudulik teadlikkus, kiirustamine, liigne usaldatavus ja pinnapealsus on vaatamata noorte digipädevusele põhjusteks petturite skeemide õnge

Luminori kevadise majandusprognoosi kohaselt on Eesti majanduse väljavaade muutumas pärast pikka mõõnaperioodi mõõdukalt optimistlikuks. Kuigi aasta kokkuvõttes on oodata 1%-st SKT-langust, siis teisel poolaastal võib näha juba positiivsemaid arenguid ning oodata nii ostujõu taastumist kui ka ekspordi kasvu. Pikaajalise majanduskasvu saavutamine eeldab aga riigilt ja ühiskonnalt jõulisemaid samme.  Luminori peaökonomisti

Vaatamata keerulisele majanduskeskkonnale, tõusis 2023. aastal noorte alustavate ettevõtjate osakaal võrreldes eelnevaga 40%. SEB ärikliendi segmendi müügijuhi Kristi Kartuse sõnul, on noorelt ettevõtlusega alustades risk kordades väiksem. On teada, et ettevõtlus arendab eluks vajalikke kompetentse, näiteks meeskonnatööd, aja organiseerimist ning müügi- ja probleemide lahendamise oskust. Alustades ettevõtlusega noorelt, on rohkem

Riigikogus vastasid arupärimistele peaminister Kaja Kallas, rahandusminister Mart Võrklaev jasotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Riigikogu liikmete Andrei Korobeiniku, Aleksei Jevgrafovi, Lauri Laatsi, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti ja Vadim Belobrovtsevi esitatud arupärimisele pankade liigkasumi ajutise maksustamise kohta (nr 595) vastas peaminister Kaja Kallas. Arupärijad soovisid teada, kuidas on tegelik olukord lisalaekumistega, kuidas on plaan selle

Aasta kõige ilusama ja valgema püha lähenedes tunneb suur osa inimestest paraku suuremat stressi, seda mitte ainult kingituste tegemise ja piduliku pidusöögi valmistamise pärast, vaid ka aasta lõpule omaste tööülesannete tõttu. Need puudutavad aastalõpu aruandeid, tulemuste saavutamise tähtaegasid, kuid sageli ka erinevaid firmaüritusi, laste jõulukontserte, -pidusid jne. Traditsioonilistele stressiteguritele lisanduvad

Kuue kuu euribor, mis on oluline näitaja paljude kodulaenude ja liisingute puhul, on hiljuti langenud alla nelja protsendi. Esmaspäeval registreeriti see 3,945 protsendil, mis on madalaim tase alates 7. septembrist 2022, mil euribor oli 3,938 protsenti. See tõusis üle nelja protsendi septembris pärast seda, kui Euroopa Keskpank otsustas jätkata intressimäärade

Kuigi Eesti inflatsioon on raugenud, peame toime tulema väga kõrgete hindadega. Ees ootav käibemaksutõus seda olukorda ei paranda. Inflatsioon on jõudnud platoole Lõppeval nädalal ilmunud värske inflatsioonistatistika näitab, et Eesti senine kiire hinnatõus on raugenud. Võrreldes 2022. aastaga, püsib hinnatase siiski oluliselt kallim. Värsketel andmetel oli tarbijahinnaindeks oktoobris aastatagusest tasemest

Eesti statistikaameti andmetel elas 2022. aastal suhtelises vaesuses 22,6% Eesti elanikkonnast, mis on 1,6 protsendipunkti rohkem kui aasta varem. Suhteline vaesus on olukord, kus inimese sissetulek on väiksem kui pool keskmisest sissetulekust. Suhtelise vaesuse suurenemine on muret tekitav trend, mis näitab, et üha enam inimesi ei jõua Eestis ära elada.