Luminori eraisikute panganduse juhi Tanel Rebase sõnul on kinnisvaratehingute arv langenud tippajaga võrreldes kolmandiku võrra. Inimesed, kellel pole ilmtingimata hädavajalik kinnisvara osta või vahetada, on võtnud pikema mõtlemisaja. Sõltuvalt kinnisvara tüübist ja asukohast võivad hinnad selle tulemusel lähitulevikus langeda kuni viiendiku võrra. „Kinnisvara ei krabata enam sellises tempos nagu varem,

Kinnisvaraturu ebakindlus ja intresside tõus panevad uue kodu otsijad oma ostuplaane edasi lükkama ja nii on pankadele esitatud kodulaenutaotluste arv võrreldes aasta algusega ligi 50 protsenti väiksem. Kinnisvaratehingute arv on languses ja ka kodulaenutaotluste arv hakkas juba septembris vähenema. Edasistel kuudel on langus veelgi suurenenud, rääkisid pankade esindajad ERR-ile. Swedbanki

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon esitas Riigikogule eelnõu, et langetada toiduainete ja ravimite käibemaksu praeguselt 20 protsendilt 5 protsendile. EKRE fraktsiooni aseesimehe Siim Pohlaku sõnul toetaks käibemaksu langetamine inimeste toimetulekut, teeks toidukaubad ja ravimid kättesaadavamaks ning parandaks elanikkonna tervist ja elukvaliteeti. „Riik peab inimestele appi tulema. Eestis vaesuvad inimesed Euroopa kiireimas tempos,

Üldise hinnatõusu ja elamiskulude kasvu tõttu vähendavad pangad kodulaenude suurust, nii et neil, kel veel aasta tagasi oli võimalus laenuga korter osta, ei pruugi see enam õnnestuda. “Kui eelmisel aastal sai klient pangast näiteks 100 000 eurot laenu, siis praegu saab ta sama palga juures umbes 80 000,” kirjeldas praegust

Neljapäeval tõstab Euroopa Keskpank tõenäoliselt järsult intressimäärasid ning teeb seda vähemalt veel kolm korda, äri- ja kodulaenudega seotud 6 kuu euribor võib selle tagajärjel järgmiseks suveks tõusta 3,5–4 protsendile. Hoolimata kõigist majanduslangust prognoosivatest näitajatest püsivad inflatsioon ja tööturg ühtviisi tugevad nii euroalal kui Ameerikas. See tähendab, et keskpangad jätkavad rahapoliitika

Kuue kuu euribor, millega on seotud enamik Eestis antud kodulaenudest, tõusis üle 2,1 protsendi. Aastaid negatiivsena püsinud Euroopa pankadevahelise rahaturu intressimäär euribor jõudis tänavu juunis nulli ja on alates sellest jõudsalt kerkinud. 11. oktoobril tõusis kuue kuu euribor üle kahe protsendi piiri ehk 2,003 protsendini. Käesoleva töönädala lõpuks tõusis kuue kuu

Pea kogu maailma haaranud inflatsioonilaine on seadnud keskpankurid ja poliitikud rindejoonel vastaspooltele. Esimesed tahavad alandada inflatsiooni, teised selle mõju rahaga korvata. Milliseks kujuneb lõppmäng, võime oodata veel kaua. Muutunud maailm 2022. aasta on majanduses olnud tormiline ja keeranud pea peale viimased 15 aastat valitsenud korra, kus laenamine oli tasuta ja

Euroopa Keskpanga (ECB) president Christine Lagarde teatas esmaspäeval, et pank jätkab intressimäärade tõstmist, isegi kui majanduskasv peaks selle tõttu aeglustuma. “Plaanime intressimäärasid järgmistel kohtumistel veelgi tõsta, et pärssida nõudlust ja kaitsta end inflatsiooni kiirenemise eest,” ütles esmaspäeval Lagarde. Lagarde hoiatas, et Euroopa riikide toetused majapidamistele ja ettevõtetele on olnud liiga

  Anu Arnover, SEB korporatiivpanganduse kinnisvara osakonna juht. Ehitust ja keskkonnakaitset ei peetud veel mõned aastad tagasi kokku käivateks terminiteks, kuid see on muutumas. A-energiaklassi nõue juba kohaldub alates 2020. aastast antavatele ehituslubadele ning Euroopa Liidu Taksonoomia ehk jätkusuutlike investeeringute delegeeritud õigusakt, mille esimene pakett tänavu jõustus, on meie majandusellu kaasa toonud rohkelt

Eesti Panga president Madis Müller tegi tänasel Riigikogu täiskogu istungil ettekande Eesti Panga 2021. aasta aruandest, milles kinnitas, et Eesti inimeste sissetulekud kasvavad, kriisi ajal sisse seatud rahapoliitika tugi majandusele väheneb ning laenamine kallineb nii eraisikute kui ka riikide jaoks. Müller rääkis, et läinud aastal oli keskpankadel eeldus, et koroonaviiruse