EKRE: Seome tulumaksu, pensioni ning kodu- ja õppelaenu laste arvuga

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond esitles teisipäeval 2023. aasta valimiste rahvastikuprogrammi, mille eesmärk on pöörata eestlaste sündimus kasvule.

Riigikogu liige ja EKRE rahvastikuministri kandidaat Jaak Valge juhib tähelepanu, et eestlaste praegune sündimus ei taga meie rahvuse püsimajäämist ja mitte-eestlaste sisseränne on enneolematult kõrge. „Meid ähvardab rahvusena vähemusse jäämine oma kodumaal,“ ütles Valge.

„Tarvis on rakendada rahvastikupoliitikat, mis kasvatab eestlaste sündimust, soodustab välismaale lahkunud rahvuskaaslaste naasmist, piirab rangelt sisserännet, soodustab põgenike tagasirännet ning Eestisse püsivalt elama jäänud mitte-eestlaste lõimimist ning assimileerimist. Me juhindume rahvastikupoliitikas põhiseaduse preambulist, mis määratleb Eesti olemuslikult rahvusriigina.”

Seome tulumaksu, pensioni ning kodu- ja õppelaenu laste arvuga

Sündimuse kasvatamiseks tahab EKRE tõsta peretoetusi ja vanemahüvitisi, vähendada lasteaia kohatasu, siduda pension selgemalt laste arvuga, vähendada iga alaealise lapse pealt last kasvatava vanema tulumaksu 5% võrra. Samuti peab EKRE vajalikuks soodsat kodulaenu, mille puhul kustutataks sellest neljandik iga uue lapse sünniga, ning õppelaenu, mis kustutataks pooles ulatuses, kui peres on üks laps ning täies ulatuses, kui peres on kaks või rohkem last.

„Eesti pered soovivad rohkem lapsi, kui neil tegelikult on. Tegelike ja soovitud laste arvu lahknevus on suurem näiteks kõrgharitud naiste puhul, kes on pidanud õpingute ajal majanduslikel põhjustel lapsesaamist edasi lükkama,“ ütles Valge.

Meetmed keskmise ja töövõimelise eluea suurendamiseks

Keskmise ja töövõimelise eluea suurendamiseks tahab EKRE toetada investeeringutega tervislikke eluviise, suurendada sõeluuringutest osavõttu, võidelda uimastite leviku vastu, ennetada alaealiste alkoholitarvitamist ning investeerida tervishoiusüsteemi, et lühendada ravijärjekordi.

Jaak Valge selgitas, et keskmine oodatav eluiga on Eestis praegu madal, olles viimastel aastatel veelgi langenud. „Eriti suur on 30–50-aastaste meeste suremus, põhjuseks õnnetused, mürgistused ja elustiilist tingitud haigused. Tervelt elatud aastate poolest on Eesti mehed Euroopa Liidu riikide hulgas viimaste seas,“ ütles Valge.

Toetame eestlaste naasmist kodumaale

Välismaal elavate rahvuskaaslaste naasmiseks tahab EKRE korraldada tagasirände kampaaniaid, aidata Eestisse naasnuid siin kohanemiselt ning moodustada Välis-Eesti valimisringkond, et välismaale jäänud eestlased tunneksid kodumaaga tihedamat sidet ja kaaluksid naasmist.

„Välismaal elab 100 000–150 000 eestlast, neist pooled Soomes. Väljaränne oli eriti hoogne aastatel 2008–2012 eelmise majanduskriisi ja Reformierakonna kärpepoliitika ajal. Teadaolevalt soovivad ligi pooled Soomes elavatest eestlastest naasta kodumaale. Eestisse naasmise peamiseks takistuseks on madal töötasu, mida omakorda põhjustab mujalt saabuv odavtööjõud,“ selgitab Valge.

Eesti ei tohi muutuda slaavi provintsiks

Otsustavat muutust on EKRE programmi kohaselt vaja riigi immigratsioonipoliitikas. Erakond tahab jõustada sisserändekvoodi 0,1% Eesti püsielanikkonnast, lubada kvoodivälise erandina tööjõu sisserännet ainult kõrgemapalgalistele töötajatele, tühistada kriminaalkorras karistatud ja Eesti riigi suhtes vaenulikult käitunud välisriikide kodanike elamisload. EKRE peab põhjendatuks maksta pere- ja muid sotsiaaltoetusi üksnes Eesti ja Eestis elavatele Euroopa Liidu kodanikele ja ainult nendele kolmandate riikide kodanikele, kes elavad Eestis pikaajalise elamisloa alusel.

Jaak Valge selgitas, et praegune odava tööjõu sissevool pärsib Eesti inimeste palgakasvu ja vähendab eestlaste võimalusi naasta kodumaale.

„Majanduskriis ja jätkuv odavtööjõu immigratsioon surub eestlasi hoopis riigist välja. Idaslaavlaste massiline sisseränne teravdab niigi väga keerulist lõimumisprobleemi, tekitab julgeolekuprobleemi ning kiirendab ühiskonna vananemist. Massiimmigratsiooni jätkumise korral muutub Eesti idaslaavi provintsiks.“

Toetame sõjapõgenikke Ukrainas ja lähiriikides

EKRE soovib vaja muuta ka Eesti Ukraina-poliitikat. Jaak Valge nendib, et Ukrainast Eestisse tulnute suhtarvult on Eesti esimene riik maailmas, ajutise ja rahvusvahelise kaitse saanute suhtarvult maailma esimese kolme seas.

„Toetused Ukraina põgenikele on Eestis heldemad kui Lätis, Leedus, Poolas või Tšehhis. Erinevate ametite kogutud andmestikust saame järeldada, et Eestisse on 2022. aastal saabunud enam kui 150 000 inimest, kellest ligi 100 000 on Eestisse jäänud või pendeldavad edasi-tagasi. Seda on rohkem kui Tartu linna jagu inimesi. Eesti ei suuda neile enam pakkuda elamisväärseid tingimusi. Omavalitsused ei tule toime, tervishoiusüsteem on ummikus, koolide koormus ületanud taluvuse piiri, vene keele positsioon on järsult tugevnenud,“ tõdes Valge.

EKRE tahab lõpetada Ukraina põgenike Eestisse vastuvõtmise, et hakata põgenikke toetama Ukraina Ukrainas ja Ukraina lähiriikides. Samuti tahab erakond sulgeda idapiiri ja kehtestada piiridel kontroll, kehtestada ajutise kaitse saanutele rangemad nõuded, viia täiskasvanud saabunutele läbi julgeolekukontroll, lõpetada Ukraina õpilaste eesti- ja venekeelsetesse koolidesse suunamine ning pakkuda selle asemel tuge Ukraina haridussüsteemis jätkamiseks ning toetada sõja lõppedes Ukraina põgenike naasmist kodumaale.

Vaata ka:

horoskoop

Horoskoop: Reede 24 mai 2024

Jäär Täna keskendutakse perele ja emotsionaalsele heaolule. Hea aeg laadimiseks läbi lähedastega suhtlemise. Suhtlemine on

Blue Breaking News YouTube Channel Art

Riigisisestel lennuliinidel tõusevad juunist piletihinnadRegionaalminister Piret Hartman saatis kooskõlastusele määruse eelnõu, mille alusel tõusevad juunist lennuliinidel piletihinnad.

„Piletihindu tõstetakse, kuna kehtivad piletihinnad ei vasta teenuse pakkumise tegelikele kuludele ning on võrreldes bussi-