„Valitsus on alustanud sõda lastega perede vastu. See on lubamatu, et vaid mõni kuu kehtinud paljulapselisi peresid toetanud seadust muudetakse ning perehüvitisi uue eelnõuga hoopis vähendatakse,“ ütles Eesti Naisteühenduste Ümarlaua juhataja Eha Reitelmann Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil. Reitelmanni sõnul on igati taunitav, et lisaks peretoetuste vähendamisele ei toeta valitsus endiselt ka

Tartu linn alustab sel suvel uue lasteaia ehitust. Ränilinna linnaosas asuv Helliku lasteaed saab 2024. aasta sügiseks enda kasutusse madala energiatarbimisega keskkonnasäästliku hoone. Tartu linnavalitsus on välja kuulutanud riigihanke Aardla tn 138 krundile lasteaiahoone ehitamiseks. Helliku lasteaia uus hoone tuleb olemasoleva amortiseerunud lasteaiahoone asemele. 10-rühmalisele lasteaiahoonele parima linnaruumilise ja arhitektuurse

Sotsiaalkomisjon arutas teisipäeval avalikul istungil eelnõu, millega plaanitakse vähendada vähem kui aasta tagasi kokku lepitud lasterikka pere toetusi. Eelnõu kohaselt on alates 1. jaanuarist 2024 lasterikka pere toetus 3–6 lapse puhul 450 eurot kuus ning seitsme ja enama lapse puhul 650 eurot kuus. Muudatustega kehtestatavad toetused on jätkuvalt suuremad, kui

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo küll kooskõlastas valitsuse maksuseaduste muutmise seaduse eelnõu, kuid lisas sinna mitmeid märkuseid ning rõhutas pensionäride olukorra halvenemist. Riisalo tõi välja, et maksuseaduste muutmise seaduse eelnõud on saadetud ühtse kirjana ja see planeeritakse teha ühtse komplektina, kuigi selles sisalduvad eelnõud on erinevad ja eristatavad ning eelnõude seletuskirjades puudub

Sotsiaalkomisjon arutab täna kell 14 toimuval avalikul istungil eelnõu, millega plaanitakse suurendada elatisabi suurust ja vähendada vähem kui aasta tagasi kokku lepitud lasterikka pere toetusi. Komisjoni esimees Õnne Pillak sõnas, et praegu käib komisjonis perehüvitiste süsteemi muutva seaduseelnõu ettevalmistamine teiseks lugemiseks. „Peretoetuste süsteemi on vaja muuta, et pakkuda suuremat tuge

Eelnõuga kaotatakse ära ka mitmed kulukad maksusoodustused, mille arvelt saab riik toetada inimesi vajaduspõhiselt läbi sihitud toetuste. Nii pole 2024. aastast enam võimalik kasutada täiendavat maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral ja abikaasa eest ning arvata oma maksustatavast tulust maha eluasemelaenu intressid. Tulumaksumäär tõuseb nii inimestele kui ettevõtetele 2025. aastast 22

Tulumaksumäär tõuseb nii inimestele kui ettevõtetele 2025. aastast 22 protsendile ja kaob 14-protsendine soodusmäär regulaarselt jaotatavale kasumile. Riigitulude suurendamiseks ja eelarve tasakaalu poole liikumiseks tõuseb käibemaks 2024. aastast 22 protsendini. Rahandusministeeriumi hinnangul toimub käibemaksumäära tõstmine ajal, kui majandus on kevadise prognoosi kohaselt tagasi kasvufaasis, kindlustunne on taastunud ja tarbimiskulutused taas

Tulumaksuseaduse muudatustega kehtestatakse sissetuleku suurusest sõltumatu ühtne maksuvaba tulu 2025. aastast 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas. Kuus keskmist palka 1837 eurot teeniv inimene saaks uue süsteemiga 964 eurot aastas rohkem kätte. „See jätab rohkem raha kätte inimestele, kelle maksuvaba tulu hakkab täna alates teatud sissetulekust vähenema. See muudatus

Valitsus kiitis e-istungil heaks ja saadab Riigikogule maksumuudatuste paketi, mis aitab liikuda tasakaalus riigieelarve poole ja katta suurenenud kaitsekulutusi. „Maksumuudatused on vajalikud, et katta meie suurenenud kaitsekulutusi ja vähendada eelarve kulude-tulude vahet,“ kinnitas rahandusminister Mart Võrklaev. „Uus valitsus on võtnud eesmärgiks riigieelarve korda teha ja see tähendab nii kulude üle

Tervise Arengu Instituudi (TAI) direktor Annika Veimer ütles meeste tervist käsitleval konverentsil, et ligi 3000 eestimaalase surm aastas on tingitud kehvast tervisekäitumisest ja keskkonnast ning neid oleks võimalik vältida.  „Elustiili valikutel on kandev roll selles, milline meie elu ja tervis on – kuidas toitume, kui palju tarbime alkoholi, kui palju