Teisipäev , 27 veebruar 2024
Erakorralised uudised
lapsed

Laste- ja peretoetuste arutelu sotsiaalkomisjonis: valitsus on alustanud sõda lastega perede vastu

Valitsus on alustanud sõda lastega perede vastu. See on lubamatu, et vaid mõni kuu kehtinud paljulapselisi peresid toetanud seadust muudetakse ning perehüvitisi uue eelnõuga hoopis vähendatakse,“ ütles Eesti Naisteühenduste Ümarlaua juhataja Eha Reitelmann Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil.

Reitelmanni sõnul on igati taunitav, et lisaks peretoetuste vähendamisele ei toeta valitsus endiselt ka lastetoetuste võrdsustamist, nii et ka esimese ja teise lapse eest makstaks võrdselt 100 eurot toetust, nagu kolmanda ja iga järgneva lapse eest. „Riigil puudub selge rahvastikustrateegia. Pere- ja rahvastikupoliitika on endiselt hajutatud erinevate ministeeriumite vahel ning see kõik suurendab segadust. Kui riigil on rahast puudu, siis võiks loobuda pigem kõrgemate riigiametnike palkade indekseerimisest, kui võtta ära raha peredelt ja lastelt,“ märkis Reitelmann.

Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas avalikul istungil eelnõu, millega vähendatakse vähem kui aasta tagasi kokku lepitud lasterikka pere toetusi. Eelnõu esimene lugemine pidi Riigikogu päevakorras olema juba esmaspäeval, kuid jäi opositsiooni jõulise vastuseisu pärast päevakorrast välja.

Viha ja frustratsioon

Eesti lasterikaste perede liidu juht Aage Õunap väljendas samuti vastuseisu kavandatavatele muudatustele, öeldes, et sellega riivatakse nii lasterikaste perede õigustatud ootust kui ka vastandutakse põhiseadusele, kus räägitakse lasterikaste perede riigi erilise hoole all olemisest. „Praegune valitsus ei saa tühistada seadust, mida toetas kogu eelmine Riigikogu,“ lausus ta. „Lasterikaste perede seas on praegu palju ebakindlust, viha ja frustratsiooni. Kõik see väljendub ka nendes 21 000 allkirjas, mis juba praeguseks on pandud petitsioonile mitte menetleda seda lasterikaste perede vaenulikku eelnõu.“

Õunap tõi välja, et valitsus plaanib selle perehüvitiste seaduse muutmisega vähendada lasterikka pere toetust 200 euro võrra ning kaotada peretoetuse etapiviisilise vähendamise ja toetuse indekseerimise. Tagasisidet eelnõule oodati huvirühmadelt vaid kolme päeva jooksul. Lasterikaste perede liit ei saanud eelnõud kooskõlastada ning saatis oma ametlikud seisukohad ja ettepanekud, et leida toetuste muutmisel kompromiss. Neid aga ei arvestatud.

Eestis elab ligikaudu 260 000 last, nendest 80 739 kasvab lasterikkas peres. 2023. aasta 31. märtsi seisuga sai lasterikka pere toetust 24 846 perekonda.

Näiline kaasamine

Lastekaitse liidu juhi Helika Saare sõnul pole eelnõu hindamisel tehtud piisavalt tööd ning vähikäiku teeb ka kaasamiskultuur. „Meile anti vastamiseks vaid mõni päev. Tegemist on näilise kaasamisega. Oleme selle eelnõu vastu,“ kinnitas ta.

Ta tõi ka esile, et lasterikaste perede toetuste vähendamisega luuakse pretsedent, mis pole edaspidiseks hea eeskuju. „Uus eelnõu ei taga endiselt kõigi laste võrdset kohtlemist. Lapsetoetus iga lapse kohta peab olema 100 eurot kuus,“ lisas Saar.

Sotsiaalkomisjoni esimees Õnne Pillak sõnas, et praegu käib komisjonis perehüvitiste süsteemi muutva seaduseelnõu ettevalmistamine teiseks lugemiseks. „Peretoetuste süsteemi on vaja muuta, et pakkuda suuremat tuge just neile lastele, kes on hapramas olukorras ning teiselt poolt, et riigirahandus oleks paremas tasakaalus ning abivajajate aitamine saaks pikalt jätkuda.“

Alates 1. jaanuarist 2024 oleks lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuue lapse puhul 450 eurot kuus ning seitsme ja enama lapse puhul 650 eurot kuus. Muudatustega kehtestatavad toetused on jätkuvalt suuremad, kui nad olid eelmisel aastal: kolme kuni kuue lapsega peredel 150 euro võrra ning seitsme ning enama lapsega peredel 250 euro võrra.

Vaata ka:

minuaeg.com uudised

Nii enne- kui õigeaegselt sündinud laste oluline riskitegur insuldi kujunemisel on ema rasedusaegne kuse-suguteede põletik

Kuigi insult loote- ja vastsündinueas on harv, esineb seda sagedamini kui üldiselt arvatakse. Tartu Ülikoolis

minuaeg.com uudised

Välisminister Tsahkna alustab Genfis Eesti ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmeks saamise kampaaniat

Täna, 27. veebruaril viibib välisminister Margus Tsahkna visiidil Genfis, kus esineb sõnavõtuga ÜRO Inimõiguste Nõukogu

error: Sisu on kaitstud!