“Juba ammu oleks politseil pidanud olema pisut rohkem õigusi,” leiab Kristiine kaubanduskeskuses korda pidav turvamees. “Kui keegi tuleb ilma maskita poodi, siis ütleme, et lahkuge, ja suurem osa kuuletub. Aga mõni ei karda ei meid ega politseid, sest teatakse, et niikuinii ei saa midagi teha.”     Kristiine keskuse Prisma

  NB! Allpool olevaga tuleb arvestada, et vaktsiine ei saabu esialgselt Eestisse nii palju, et kõik saaksid vaktsineeritud, mistõttu on riigil koostatud vaktsineerimise plaan ja riskirühmade määratlus, kes esimesena vaktsineeritakse.       Kas töötaja lisamiseks nn vaktsineerimisnimekirja peab olema läbi viidud töökeskkonna riskianalüüs bioloogiliste ohutegurite mõjude kohta ja/või seda täiendatud

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest.

    Tartu Ülikooli psühholoogia eriala magistrandid hakkavad pakkuma psühholoogilist nõustamist kasvava pinge all töötavatele Covid-19 osakondade töötajatele. Nõustamine on konfidentsiaalne ja tasuta ning üliõpilastest nõustajaid juhendab Tartu Ülikooli õppejõud.   Haiglate koroonaosakondade töötajatel on erakordselt pingeline aeg. Kui psühholoogilised pinged kuhjuvad, ohustavad töötajaid läbipõlemine, töövõime langus ja vaimsed häired.

Ehkki koroonaviiruse vastu vaktsineerimise korraldus ja järjekorra kujunemine on kohati läbipaistmatud nagu öö, on nüüdsest patsiendiportaalis digilugu.ee võimalik inimestel vähemalt näha, kas nad kuuluvad mõnda eelisvaktsineerimisele kuuluvasse riskirühma. Inimesed, kes sotsiaalministeeriumi hinnangul mõnda riskirühma kuuluvad, ilmub vastav teade portaali avalehel üleval vasakus nurgas punasel taustal valge kirjaga pärast seda, kui

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul on koroonakriis jätnud jälje ka kortermajades toimuvale, kus näiteks on sagenenud tülid sportimise pärast, samuti teevad inimestele tuska naabrid, kes koridorides kaitsemaske ei kanna.   Mardi sõnul reguleerivad lisaks seadustele kõigi käitumist ka ühiselt kokku lepitud normid ja hea

Kiirabi on tervishoiuteenus, mille puhul loodame, et meil seda kunagi vaja ei lähe. Aga kui läheb, loodame seda, et kõik töötaks suurepäraselt. Selle tõttu on ka oluline, et meie kiirabi töövahendid oleksid ajakohased ning lähtuksid selle vastutusrikka ülesande eripäradest.     2020. aasta alguses võttis Tervisekassa vedada e-kiirabi digilahenduse arendamise

Valitsus arutas eile sotsiaalministeeriumi ettepanekuid pikaajalise hoolduse jätkusuutlikuks korralduseks, rahastamiseks ja omastehooldajate toetamiseks.     „Sotsiaalministeerium on koostöös partneritega pikalt otsinud lahendusi hoolduskoormuse leevendamiseks, sest riigil tuleb teha tulevikku vaatavaid ja pikaajalise mõjuga otsuseid, kuna rahvastik vananeb ja tänane teenuste pakkumise korraldus ei ole enam jätkusuutlik,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.“ „Tulevikus

  Aasta kestnud COVID-19 pandeemia ja sellega kaasnev majanduslikult keerukas aeg on suurendanud Eesti inimeste motivatsiooni koguda endale täiendavaid rahalisi puhvereid, kuid nende õigust on peaaegu kümnendik elanikkonnast pidanud raskete finantsolude tõttu kulutanud oma otsustisi sääste, seda tuleviku pensioni arvelt, selgus SEB pensionivalmiduse uuringut.     „Hoolimata sellest, et väga

  Tartu Ülikooli teadlased uurisid aasta vältel Värska kuurordi kanget ravimineraalvett ning kinnitasid selle tõhusa ülemiste hingamisteede haiguste ravis.   Tartu Ülikooli bioorgaanilise keemia kaasprofessor Uno Mäeorg, geoloogia kaasprofessor Enn Karro ja farmaatsia instituudi juhataja, farmakognoosia professor Ain Raal uurisid Värska 6. puurkaevu 595 sügavat voolavat mineraalvett, et teada saada,