Välisminister Eva-Maria Liimets kohtus täna, 8. märtsil Eestis visiidil viibiva Ameerika Ühendriikide välisministri Antony Blinkeniga. Kohtumisel arutati Ukraina toetamist ja suhteid Venemaaga, julgeolekuolukorda Euroopas, NATO heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamist Balti regioonis ning Eesti ja USA kahepoolseid suhteid. „Kohtumise põhiteemaks oli loomulikult Venemaa sõda Ukrainas ning meie plaanid rünnaku alla sattunud

Valitsus kiitis heaks korralduse, mis annab ajutise kaitse Venemaa massiivse sõjalise agressiooni tõttu Eestisse põgenevatele Ukraina inimestele. Tänu ajutisele kaitsele saavad põgenikud alates kolmapäevast, 9. märtsist taotleda Eestis elamisluba ühe päevaga. „Meie ülesanne on aidata Putini sõja eest pakku tulnud inimestel siin võimalikult lihtsalt oma uus ajutine elu sisse seada,“

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel läbi viidud küsitlusest selgub, et täisealistest elanikest arvab 24%, et Eestit ähvardab praegu otsene sõjaline oht ning 67% arvates mitte. Küsitluse viis 18-aastaste ja vanemate Eesti elanike (k.a mittekodanike) seas läbi Norstat Eesti AS. 24. veebruaril alustas Venemaa sõda Ukraina vastu, mis on tekitanud Eestis taasiseseisvumisaja kõige tõsisema

Välisministeeriumile teadaolevalt on Ukrainast lahkunud ning Eesti poole teel või juba Eestis kokku üle saja Eesti kodaniku. Meile teada andnud kodanikest on praegu veel Ukrainas 51. 23 kodanikku on teatanud, et jäävad hetkel veel riiki, 28 soovib riigist lahkuda. Riigis on lisaks ka Eesti ajakirjanikke. Ukrainast üle piiri naaberriikidesse saanute

Venemaa valitsus kiitis esmaspäeval heaks nimekirja välisriikidest ja -territooriumidest, mis väidetavalt panevad toime ebasõbralikke tegusid Venemaa, Vene ettevõtete ja kodanike vastu. Valitsuse pressiteenistuse teatel kirjutas vastavale korraldusele alla peaminister Mihhail Mišustin. Dokumendi kohaselt kuuluvad nimekirja Euroopa Liidu liikmesriigid, samuti Austraalia, Albaania, Andorra, Suurbritannia (sh Jersey saar ja meretagused valdused Anguilla,

Vahendame Teet Kalmuse arvamust/artiklit Tänahommikune ülevaade (07.03) Ukrainaga seotud sündmustest. Seda teksti võivad kasutada kõik meediaväljaanded, aga koos lingiga minu FB-i kontole. Otseselt lahingutegevusest on viimase päevaga seoses vähe kirjutada, sest Venemaa armee edenemine on aeglustunud pea kõikidel suunadel. Kuigi ma loen tihti ka väga optimistlikke arvamusavaldusi, et pöördepunkt on

Esmaspäevase seisuga on Eestisse jõudnud Ukraina sõjapõgenikest majutusteenust vajanud 806 inimest, rääkis sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Kokku viibib Eestis umbkaudu 4500 Venemaa rünnakute eest pakku tulnud ukrainlast, neist kolmandik on lapsed. Kui varem on Eestis räägitud 2000-3000 Ukraina põgeniku vastuvõtmisest, siis tänaseks on Eesti valmisolek inimeste aitamiseks mõnevõrra suurem. “Eelmisel teisipäeval

Esmaspäeval tõusis 95-oktaanise bensiini hind tanklates 1,949 euroni liitrist, 98-oktaanise bensiini hind kerkis 1,999 euroni ning diislikütuse hind 1,889 euroni. Möödunud nädala neljapäeval kerkis 95-oktaanise bensiini hind viie sendi võrra 1,799 euroni liitri kohta, diislikütuse hind hüppas aga lausa 15 sendi võrra 1,739 euroni. 98-oktaanise bensiini hind tõusis neljapäeval 1,849

Putini sõda Ukrainas on jõhker rünnak Ukraina inimeste, vabaduse ja demokraatia vastu. See on tekitanud suurt südamevalu ja ärevust. Sõda Ukrainas on sõda Euroopas ning on loomulik, et see puudutab meie kõigi turvatunnet. Ka Eestis küsitakse, kas võime end turvaliselt tunda. Kinnitan teile – Eestile ei ole praegu sõjalist ohtu.

Venemaa president Vladimir Putin varjab oma armukest Alina Kabajevat ja nende lapsi Šveitsis. Allikate väitel on Putini pere Šveitsis varjul ühes mägikülas. Endisel iluvõimlejal Kabajeval on Putiniga väidetevalt neli last, aga nad on seda varjanud, vahendab Page Six. Neil on 7-aastased kaksikutest tütred, kes sündisid 2015. aastal Šveitsis Luganos. Lisaks