Toimetulekutoetuse määramine omavalitsustes vajab ühtsemat praktikat, sest praegune kord soosib ebavõrdsust ja bürokraatiat, leiab Riigikontroll oma täna avaldatud auditis. Sotsiaalministeeriumil tuleks toetuse maksmise praktikat linnades ja valdades rohkem mõjutada.  „Toimetulekutoetuste maksmise praktikal on erinevates omavalitsustes lastud minna liialt isevooluteed,“ leiab riigikontrolör Janar Holm. „Tagajärjeks on see, et Eesti eri paikade

Kandideerin Riigikogusse, et kaitsta Harju- ja Raplamaa inimeste huve, kelle töökus muutis siinsed vallad kogu Eestile silmapaistvalt ilusaks. Seisan vastu Kaja Kallase ja Reformierakonna laastavale poliitikale ning kindlustan Eesti pered kodulähedaste koolidega, püsiva elektrivarustusega ja heade teedega. Perekonda kavandatakse kogu eluks, kuid Reformierakonna valitsus planeerib perepoliitikat lühiajaliselt. Riigi juhid peavad

Eesti keel peab olema avalikus ruumis nähtavam ja kuuldavam, rõhutasid Isamaa erakonna esimees Helir-Valdor Seeder ning haridus ja teadusminister Tõnis Lukas Isamaa eesti keele kaitse plaani tutvustusel. „Eesti keele seis on hea, aga tegelikult on siin ka palju karisid,“ sõnas hetkeseisu kirjeldamiseks Helir-Valdor Seeder. Kui nõukogude ajal seisid kõik eestlased

Soome on otsustanud Ukrainale seni suurima sõjalise abipaketi kasuks. Viimase abipaketi väärtus on 400 miljonit eurot, kõigi seni varem antud 11 abipaketi väärtus aga kokku 190 miljonit eurot. Tegemist on Soome kaheteistkümnenda sõjalise abipaketiga Ukrainale. Soome sõjaline abi Ukrainale tõuseb seega nüüd enam kui poole miljardi euroni, vahendab MTV. Abipakett sisaldab

Euroopa Liidu riigid peavad valmistuma 2023. aastal veel kuni nelja miljoni Ukraina pagulase vastuvõtmiseks, prognoosib Rahvusvahelise rändepoliitika arendamiskeskus (ICMPD). Prognoos on osa aruandest Migration Outlook 2023, mille ICMPD avaldas eile kolmapäeval, 18. jaanuaril, vahendab Euractiv. Umbes 4,9 miljonit ukrainlast registreerus ELi ajutise kaitse kava või sarnaste skeemide alusel teistes Euroopa riikides

2022. aastal tehti Päästeameti projekti „Kodud tuleohutuks“ käigus tuleohutumaks 255 kodu üle Eesti ning abi anti enam kui 683 000 euro väärtuses. Tänavu on projekti jaoks eraldatud riigieelarvest miljon eurot, millele lisandub kohalike omavalitsuste panus. See tähendab, et abi saab senisest veel enam kodusid. „Vajadus kodude tuleohutumaks muutmise järele on

Peaminister Kaja Kallas (RE) kurtis, et teised erakonnad on lükanud otsuste tegemise Nursipalu harjutusväljaku laiendamises vaid Reformierakonna õlule ning kutsus üles vastutust jagama. Kallas rõhutas, et Nursipalu laiendamisel on kriitiline tähtsus Eesti kaitsevõime tõstmisel. Kallas ütles valitsuse pressikonverentsil, et tal on Nursipaluga seoses Eesti rahvale kolm sõnumit. “Esiteks. Eesti riik

Oleme ajaloolise hetke juures. Esimest korda on Riigikogu koosseisu enamus eestikeelsele haridusele ülemineku poolt: 62 poolthääle ja 16 vastuhäälega võtsime vastu eestikeelsele haridusele ülemineku seadusemuudatused. Vaid Keskerakonna saadikud olid ülemineku vastu, aga see ei tulnud kellelegi üllatusena. Probleem, mida me lahendame, ei vaja vast enam tutvustamist. Olgu näiteks öeldud, et

Soomes saab koroona vastu vaktsineerida kuue kuu vanuseid ja vanemaid lapsi. Valitsus kiitis vastava määruse muudatuse heaks täna 19. jaanuaril. Seni on koroonavaktsiinide vanuse alampiir olnud viis aastat. Euroopa Ravimiamet (EMA) soovitas 19. oktoobril 2022 kiita heaks mRNA vaktsiinide manustamine üle kuue kuu vanustele lastele ning Euroopa Komisjon kiitis heaks

Üle Eesti on endiselt elektrita üle 21 000 majapidamise. Mõned omavalitsused on sulgenud ka haridusasutused. Elektrilevi sõnul ei ole neil uusi prognoose selle osas, millal võib elektrikatkestustest mõjutatud majapidamistele elekter tagasi tulla. Hetkeseisuga on siiani ulatuslikest katkestustest mõjutatud üle 21 000 majapidamise üle terve Mandri-Eesti. delfi.ee