Kolmapäev , 24 aprill 2024
Erakorralised uudised
Tonis Lukas

Tõnis Lukas: „Kas Eesti jääb Eestiks, otsustatakse järgmise nelja aasta jooksul.“

Eesti keel peab olema avalikus ruumis nähtavam ja kuuldavam, rõhutasid Isamaa erakonna esimees Helir-Valdor Seeder ning haridus ja teadusminister Tõnis Lukas Isamaa eesti keele kaitse plaani tutvustusel.

„Eesti keele seis on hea, aga tegelikult on siin ka palju karisid,“ sõnas hetkeseisu kirjeldamiseks Helir-Valdor Seeder. Kui nõukogude ajal seisid kõik eestlased ühiselt venestamise vastu, siis nüüdses vabaduses oleme kaotanud valvsuse, lisas ta. „Kui me vaatame laiemalt kogu ühiskonna korraldust, siis inglise keele pealetung on samamoodi teemaks. Täna me võitleme kahel rindel.“

Tõnis Lukase sõnul on näha, kuidas keeleametisse tuleb aasta-aastalt sisse üha rohkem kaebusi, kus avalikus ruumis või klienditeenindusel on inimesed avastanud, et eesti keele oskusest üksi ei piisa. „Kas Eesti jääb Eestiks, otsustatakse järgmise nelja aasta jooksul. Tunduvad võib-olla suured sõnad, aga nii see on. Viimase mõne aastaga on väga kiiresti eesti keele kasutamise mõõtmed avalikus ruumis vähenenud. See on üllatanud nii ametiasutuste esindajaid kui ka aktiivseid kodanikke,“ hindab Lukas vajadust eesti keelt paremini kaitsta.

Sellest vajadusest tõukuvalt on Isamaa kokku pannud plaani, milles loodetakse kokku leppida parlamendierakondade üleselt. Isamaa eesti keele kaitse plaani ettepanekud:

  • Isamaa eestvedamisel on välja töötatud ja vastu võetud tegevuskava ja seadusemuudatused, mis näevad ette eestikeelsele õppele ülemineku kõigis lasteaedades ja põhikoolides 2029. aasta sügiseks. Kutsume kõiki erakondi liituma kokkuleppega, mis tagab üleminekuks vajaliku rahastuse järgmisteks aastateks.
  • Eesti keele kui riigikeele positsiooni ühiskonnas tuleb kaitsta ja laiendada. Vastu tuleb võtta keeleseaduse muudatused, mis tagavad, et avalik-õiguslikud juriidilised isikud, riigi ja kohalike omavalitsuste sihtasutused ja ametiasutused säilitavad eestikeelse asjaajamise.
  • Taksojuhtidele ja kõigile teenindajatele, k.a. klientidega suhtlevatele platvormiteenindajatele tuleb kehtestada konkreetsed eesti keele oskuse nõuded.
  • Kaasajastada tuleb keeleoskustele mittevastavate isikute sunniraha määra. Kehtiv sunniraha ülemmäär 640 eurot kehtib 2002. aastast. See ei ole piisav ja seda tuleb tõsta 9600 euroni.
  • Võõrkeele kasutamine ei tohi piirata eesti keele kasutamist. Seadust tuleb kaasajastada nii, et avaliku ruumi sildid, viidad, välireklaam ja muu teave oleks eestikeelsed. Kui kasutatakse mõnd teist keelt, peab eestikeelne teave olema ikkagi esikohal. Avalikes kohtades kõlav audioreklaam peab olema enamasti eestikeelne.
  • Kohalikel valimistel kandideerijatele tuleb kehtestada eesti keele oskuse nõue, et tagada kohalike omavalitsuste töökeelena täielikult eesti keel.
  • Kõrgkoolid peavad seisma eestikeelse kõrghariduse ja teaduse eest, tagades eestikeelse õppe võimalused kõigile tudengitele. Muukeelsed õppekavad olgu pigem erandiks kui reegliks. Lisaks tuleb pakkuda välistudengitele eesti keele ja kultuuri õpet. Doktoritööd kaitstagu eesti keeles või lisatagu neile korralikud eestikeelsed kokkuvõtted.
  • Eestis peab jätkuma magistri tasemel tõlkide ette valmistamine, et saaksime ka tegelikult säilitada eesti keele staatuse Euroopa Liidu ametliku keelena.
  • Eesti Keele Instituut jätkab keelekorraldusega ja kirjakeele norm määratletakse ka edaspidi Eesti Õigekeelsussõnaraamatus.

eesstiuudised.ee

Vaata ka:

minuaeg.com uudised

NB! Internetis müüdavad isetehtud sõidukite numbrimärgid on ebaseaduslikud

Transpordiametini on üha enam jõudnud infot liikluses olevatest sõidukitest, millel kasutatakse keelatud numbrimärke. Samuti on

minuaeg.com uudised

Tiibeti toetusrühm külastab ametlikul visiidil dalai-laamat

Riigikogu Tiibeti toetusühma delegatsioon kohtub Indias Dharhamsalas dalai-laama Tenzin Gyatso, Tiibeti eksiilvalitsuse ning tiibetlaste pagulaskogukonnaga. 

error: Sisu on kaitstud!